Heinaste mõis: erinevus redaktsioonide vahel

==Ajalugu==

Heinaste mõis rajati aastal [[1800]], mil ümbruskonna maad eraldati panditud [[Uue-Salatsi mõis]]a maadest. Mõis müüdi 70 500 [[Taaler|taal]]ri eest kapten Bergile.<ref>Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 176</ref> Mõisa hilisemateks omanikeks oli [[Meyendorff]]ide suguvõsa. Aastal [[1868]] ostsid kaks kalapüügiga jõukaks saanud venda toonaselt omanikult krahv [[Mellin]]ilt 68 000 rubla eest mõisa ära, peahoone võeti kasutusele [[Heinaste merekool]]i jaoks.

Mõisa maade saatus on erinev. Osa maadest müüdi [[Vana-Salatsi mõis]]ale, ülejäänud osa ostis aastal 1879 [[Oskar von Stryk]].<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 211-212.</ref>

 

==Mõisa suurus==

[[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 1 ja 1/8 [[adramaa]]d, sellele allus 33 mees- ning 58 naishinge.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 247.</ref> Aastal 1757 oli mõisa suurus 1 ja 1/8, aastal 1823 aga 9/10 adramaad.<ref>Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 174</ref> Aastal 1836 oli adramaid 2 ja 27/60, aastal 1881 aga 7 ja 34/60, lisaks 2 ja 27/60 mõisale kuuluvate talude valduses.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 208.</ref>

 

==Viited==