Erinevus lehekülje "Kohtusüsteem Mandri-Euroopalikus õigussüsteemis" redaktsioonide vahel

Keeletoimetasin, kuid artikli märksõna ja sisu ei klapi hästi kokku. Artikli algusosas tuleks teha ulatuslikke muudatusi.
(Keeletoimetasin, kuid artikli märksõna ja sisu ei klapi hästi kokku. Artikli algusosas tuleks teha ulatuslikke muudatusi.)
'''Mandri-Euroopa õigussüsteemiõigussüsteem''' nimetatakse(ingl seadusõiguseks''Continental European legal culture'') on õigussüsteem (seadusõigus), mille kesksel kohal on seadused ja õigusaktid ning õigus on riigi poolt loodud.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Pettai, Kaire|url=http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/42608/pettai_katri.pdf|pealkiri=Seaduse ja kohtulahendi roll õiguse allikatena tänases Eestis|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Maailmas on kasutusel viis õigussüsteemi – '''[[Mandri-Euroopa õigussüsteem]]''' (ingl ''Continental European legal culture)'' (tsiviilõiguse süsteem), [[üldine õigus]], [[usuõigus]], [[tavaõigus]] ja [[pluralism]]. Süsteeme on üldiselt viis, kuid iga riik on süsteemi endale vajalikult mugandanud ja välja töötanud mingisuguse erisuse.<ref name=":02">{{Netiviide|autor=|url=http://saint-claire.org/wp-content/uploads/2016/01/Legal-Systems-of-the-World.pdf|pealkiri=Legal Systems of the World|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>
 
Maailmas on kasutusel viis õigussüsteemi: Mandri-Euroopa õigussüsteem (tsiviilõiguse süsteem), [[üldine õigus]], [[usuõigus]], [[tavaõigus]] ja [[pluralism]]. Iga riik on süsteemi endale vajalikult mugandanud ja välja töötanud erisuse.<ref name=":02">{{Netiviide|autor=|url=http://saint-claire.org/wp-content/uploads/2016/01/Legal-Systems-of-the-World.pdf|pealkiri=Legal Systems of the World|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>
=== '''Mandri-Euroopa õigussüsteem''' ===
 
Vaatamata erinevustele Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa riikide õigussüsteemides, ühendab neid palju sarnaseid jooni. Need võimaldavad kuuluda ühte Euroopa mandriosa õigusperekonda, mis jaguneb neljaks peamiseks õigusrühmaks – saksa, rooma, slaavi ja põhjamaade õiguseks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://iqdecision.com/en/the-continental-and-common-law-judicial-systems/|pealkiri=The Continental and Common Law judicial systems|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>
=== '''Mandri-Euroopa õigussüsteem''' ===
VaatamataHoolimata erinevusteleerinevustest Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa riikide õigussüsteemides, ühendab neid palju sarnaseid jooni. Need võimaldavad kuuluda ühte Euroopa mandriosa õigusperekonda, mis jaguneb neljaks peamiseks õigusrühmaks; saksa, rooma, slaavi ja põhjamaade õiguseks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://iqdecision.com/en/the-continental-and-common-law-judicial-systems/|pealkiri=The Continental and Common Law judicial systems|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>
 
Saksa õigust kasutavad näiteks Saksamaa, Austria, Horvaatia, Šveits, Kreeka, Portugal, Türgi, Jaapan, Lõuna-Korea ja Hiina Rahvavabariik. Põhjamaade õigust kasutavad Taani, Norra, Rootsi, Soome ja Island.<ref name=":02" />
 
Mandrieuroopalik õigussüsteem tugineb pikale kohtueelsele uurimisele, mille käigus kogutakse suurem osa tõenditest. Kohtunik kaasatakse otseselt juhtumi materjalide uurimisse. Sellist tava iseloomustavad karmid ennetusmeetmed, see tähendab, etst kahtlustatavad peetakse kohtueelselt kinni või vahistatakse. Tihtipeale võivad kahtlusalused pikalt viibida eeluurimisvanglates, seega on kohtueelne uurimine pikk protsess.<ref name=":02" /> Mandrieuroopaliku õigussüsteemi puhulkorral on kohtuotsuseid õigem nimetada väärtusotsusteks, mitte pretsedentideks. Mida kõrgemas kohtus on otsus tehtud, seda väärtuslikum see on.<ref name=":0" />
 
=== '''Üldine kohtusüsteem Euroopa liidus'''Liidus ===
Euroopa liiduLiidu liikmesriikide kohtusüsteemid on mitmekesised ja kajastavad erinevusi riikide kohtumõistmise tavaskohtumõistmistavas. Euroopa Liidu Õiguskohus kasutab tsiviilõigust, mis põhineb lepingutel, millele lisatakse kohtupraktika tähtsus.<ref name=":02" /><ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://e-justice.europa.eu/content_judicial_systems_in_member_states-16-et.do|pealkiri=Kohtukorraldus liikmesriikides|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>
 
Enamikus liikmesriikides on eri kohtuharud, kuid üldiselt esineb kolme liiki kohtuid: [[Üldkohus|üldkohtud]], eri- ja/või [[Põhiseaduskohus|põhiseaduskohtud]]. Üldkohtud arutavad enamjaolt tsiviilasju ehk kodanike ja/või ettevõtete vahelisi vaidlusi ja/või kriminaalasju. Seejuures on paljud liikmesriigid loonud kohtud eri küsimuste jaoks, näiteks haldusasjade arutamiseks.<ref name=":1" />
 
Paljudel liikmesriikidel on kohtud, mis tagavad põhiseaduse järgimsejärgimise. PõhiülesannePõhiseadusliku põhiseaduslikuskohtu kohtuspeamine ülesanne on jälgida, kas kasutatav õigusakt on kooskõlas põhiseadusega. Peale kohtute hõlmab paljude ELELi liikmesriikide kohtusüsteem ka muid kohtuasutusi ja institutsioone, kes on avaliku võimu kandjad – prokurörid, riiklikud kaitsjad, notarid ja kohtutäiturid.<ref name=":1" />
 
=== '''Kohtusse pöördumine EUEuroopa Liidu liikmesriigis''' ===
Esialgu on mõistlik selgeks teha, milline kohus on pädev isiku probleemi arutama. Kui pöörduda valesse kohtusse, võib kohtuasi pikaks venida. Võib ka juhtuda, et seda ei võeta isegi menetlusse, sest kohtualluvus pole õige. Euroopa Liidu liikmesriikides on väga erinevad kohtualluvuseeskirjad, mille alusel tehakse kindlaks pädevuse jagunemine riigis asuvate kohtute vahel.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=https://e-justice.europa.eu/content_in_which_member_state-33-et.do?clang=et|pealkiri=Millises liikmesriigis?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>
 
Rahvusvahelise või piiriülese kohtuasja puhul peab kindlaks tegema pädeva liikmesriigi ja kohtu. Asja menetlemine teises riigis on keeruline ja vajab täiendavaid kulutusilisakulutusi. Lisakulutusteks asja menetlevas riigis on näiteks dokumentide tõlkimine, menetlevasse riiki reisimine ja seal advokaadi palkamine.<ref name=":2" />
 
== Viited ==