Rahvusvaheline eraõigus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Rahvusvaheline eraõigus''' (lühend REÕ) on [[erinorm]]ide kogum, mida rakendatakse kokkupuutumisel teiste [[riikide õigus]]ega. REÕ lähtub arusaamast, et eri riikide normid reguleerivad õigussuhet erinevalt <ref name=":0"> I. Nurmela, L. Almann. Rahvusvaheline õigus. Tallinn, 2008., lk 23– 2423–24.</ref>. Teisisõnu, REÕ ese on isikuvahelised eraõiguslikud suhted, mis on seotud mitme õigussüsteemiga. REÕ-d nimetatakse samuti konfliktiõiguseks (nt Angloameerika doktriinis), sest see võimaldab konflikte ennetada ja lahendada <ref>М. И Брун. Введение в международное частное право. Москва, 1915., lk 17.</ref>.

Rahvusvahelise eraõiguse termini võttis kasutusele USA õigusteadlane Joseph Story (1779–1845) oma teoses „Commentaries on the Conflict of Laws“ (1834)<ref>J. Haydel. Joseph Story. The First Amendment Encyclopedia. Sine loco, 2015., lk 96– 10296–102.</ref>. Terminid võeti kohe vastu Saksamaal ja Prantsusmaal ning sealt levisid need edasi maailma<ref name=":0" />.

Rahvusvahelise eraõiguse populaarsus kasvab peamiselt seoses majanduselu rahvusvahelistumisega. Tänapäevast maailma iseloomustab riikide majanduslik vastastikune sõltuvus, välismajandussuhete laienemine (liisingutegevus, frantsiisimine jne)<ref>Б. И. Нефедов. История международного права. Москва, 1986., lk 18.</ref>. <br>

Välisinvesteeringud on aktiivselt seotud eri riikide majandusega, areneb tööstuslik ja teaduslik-tehniline koostöö (välisettevõtete osalemine rajatiste ehitamisel). Tänu tehnoloogia arengule saavad riigid kasutada eri tüüpi andmeid ning teadus-, tehnoloogia- ja kultuurisaavutusi oma hüvanguks<ref name=":1">М. М. Богуславский. Международное частное право. Москва, 2004., lk 16– 3216–32.</ref>.

# õigussuhe, millega on õigussuhete tekkimine, muutumine või lõppemine seotud välismaalvälismaaga: kahju, üksikisiku surm, ettevõtte registreerimine <ref name=":2">Л. П. Ануфриева. Международное частное право. Москва, 2002., lk 130– 144130–144.</ref>.

REÕ reguleeritavaid suhteid saab liigitada suunitluse alusel kaheks.:

# Majanduslikudmajanduslikud, põllumajanduslikud, teaduslikud, tehnilised ja kultuurilised suhted, mis kuuluvad REÕ reguleerimisalasse. Sel juhul on rahvusvahelise eraõiguse ülesanne reguleerida eri riikide organisatsioonide ja ettevõtete ärisuhteid.;

# Suhtedsuhted välismaalaste osalusega, mis mõjutab nende vara ja isiklikku vara, perekonna-, töö- ja muid eraõiguslikke õigusi<ref name=":1" />.

Tingimused, milleta on REÕ tekkimine võimatu:.

# REÕ eeltingimus on teiste riikide õigussüsteemide olemasolu tunnustamine ja nende austamine <ref>О. В. Аблезгова. Международное частное право. Москва, 2005., lk 37– 5437–54.</ref>.

REÕ allikaid saab jaotada rahvusvahelisteks (kohaldamine on kohustuslik mitme riigi territooriumil) ja riikide sees kasutatavateks allikateks (kohaldamine on kohustuslik ühe riigi territooriumil)<ref name=":0" />.

* arbitraažkohtute praktikat<ref>Н. П. Иванов. Основания частной международной юрисдикции. Sine loco, 1865., lk 76.</ref>.

'''Rahvusvaheliste lepingute liigid'''

# Universaalsed ja piirkondlikud rahvusvahelised lepingud osutavad lepingute geograafilisele (territoriaalsele) ulatusele<ref name=":3">Л. А. Лунц. Международное частное право. Москва, 1970., lk 23– 4023–40</ref>.

<br>=== '''Kohtupraktika''' ===

=== '''Tava kui REÕ allikas''' ===

TavaTavasid on kahte liiki: riiklik ja rahvusvaheline toll. Rahvusvaheline tava on määratletud kui üldise praktika tõend, mida tunnustatakse õigusnormina. Tava kujundamisel eristatakse kahte elementi:

# Objektiivne —– langeb kokku teiste riikide praktikaga (usus);

# Subjektiivne —tunnustamine– tunnustamine rahvusvahelise õiguse subjektide poolt (opinio juris)<ref name=":3" />.