Erinevus lehekülje "Karl Theodor" redaktsioonide vahel

P
pisitoimetamine
P (pisitoimetamine)
Valitseva [[Pfalzi kuurvürstkond|Pfalzi]] kuurvürstina võitis Karl Theodor oma alamate südamed teaduste akadeemia asutamisega, muuseumikogude soetamisega ja kunstide soosimisega. Kui Baieri kuurvürst [[Maximilian III Joseph]] aastal 1777 suri, sai Karl Theodorist ka Baieri kuurvürst ja hertsog ning ta kolis [[München]]isse.
 
[[Pilt:Karl Theodor, Kurfürst (1742-1799).jpg|leftvasakul|150px|thumbpisi|Karl Theodor]]
 
== Baieri pärilus ==
== Kultuuriline pärand ==
 
Karl Theodor oli suur kunstiarmastaja, sealhulgas draama ja eriti muusika. Tema Mannheimi õukonnaorkester oli üks oma aja parimaid. [[Mannheimi koolkond]] (sealhulgas helilooja [[Christian Cannabich]] ja dirigent [[Johann Stamitz]]) tegi tõhusat tööd, millele kuulus [[Klassitsism (muusika)|Viini klassik]] võis hiljem toetuda. [[Wolfgang Amadeus Mozart|Mozart]] taotles aastal 1777 kohta Mannheimi orkestrisse, kuid lükati tagasi, kui õukond oli Münchenisse kolimas. Aastal 1780 tellis Karl Theodor heliloojalt ''[[Idomeneo]]''. Mozart tsiteeris teda, öeldes "Sellis muusikat pole kunagi tehtud, mis mulle muljet avaldaks. See on suurepärane."
 
Vastavalt ajastu tavadele töötasid Mannheimis Itaalia ooperikompanii, samuti Prantsuse näitetrupp, kumbki omas keeles. Hiljem loodi ''Nationaltheater'' (rahvusteater), üks esimesi teatreid Saksamaal, mis esines vaid emakeeles (eeskätt [[Friedrich Schiller|Schilleri]] "Die Räuber" esmalavastus aastal 1782).
Karl Theodori peaarhitekt Nicolas de Pigage palgati lõpetama [[Mannheimi loss]]i, looma [[Schwetzingeni loss]]i [[Schwetzingeni lossiteater|teatrit]] ja aedu (sealhulgas arvukalt paviljone, nende seas mitu tehislikku "Rooma" varet ja "mošee"), samuti [[Benrathi loss]]i. Kuigi need tööd on puhtas tolleaegses Prantsuse stiilis (tähistades üleminekut hilisbarokilt varaklassitsismi), olid mõned teised Karl Theodori poolt palgatud arhitektid rohkem Itaalia stiili pooldajad. Selline mõjutuste segu on tegelikult paljudele ajastu Saksa õukondadele tavaline. Karl Theodor oli vastutav ka [[Vana sild (Heidelberg)|Vana silla]] ehitamise eest Heidelbergi, mis kannab tema nime (''Karl-Theodor-Brücke'').
 
[[Pilt:Schloss Benrath HG vorne.jpg|thumbpisi|leftvasakul|[[Benrathi loss]], Düsseldorf]]
[[Pilt:Schwetzingen Moschee-02.jpg|thumbpisi|Mošee Schwetzingeni lossis.]]
[[Pilt:Schwetzingen Schloss Eingang.jpg|thumbpisi|Sissepääs Schwetzingeni lossi.]]
 
Karl Theodor armastas kutsuda end rahuvürstiks, erinevalt teistest vürstidest, nagu tema peamine poliitiline vastane, suur sõjamees, [[Preisimaa]] [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]]. Allegooriliselt on [[Minerva]]t, Rooma tarkusejumalanmnat ja kunstide kaitsjat sageli kuurvürsti enda asendajana kujutatud. See enesevaade on kõige paremini kokku võetud väikese monumendi pealiskirjas Schwetzingenis:
''"Roomlaste ja germaanlaste lahingu- ja surmaväli avastati 1765. aastal relvade, urnide ja kontide väljakaevamise käigus. – Rahukunstidele, mis on tema ainus elurõõm, pühendas kuurvürst Karl Theodor selle koha, kus kaevati seitse jalga, ja aastal 1768 püstitati see monument."''
 
[[Pilt:Schwetzingen Orangerie.jpg|thumbpisi|''Orangerie'' Schetzingeni lossis]]
[[Pilt:Schlossgarten Schwetzingen.jpg|thumbpisi|Aed Schetzingeni lossis]]
 
== Perekond ==
=== Ebaseaduslikud lapsed ===
 
Armusuhtest näitlejanna Françoise Després-Verneuiliga, hilisema krahvinna von Parksteiniga:
 
# Karoline Franziska Dorothea von Parkstein (1762 – 7. september 1816)
# poeg (1764–1765)
 
[[Pilt:H C Brandt Gräfin Heydeck mit ihren Kindern.jpg|thumbpisi|Karl Theodori seadustatud lapsed ja teine armuke]]
 
Armusuhtest [[Josepha von Heydeck]]iga:
75 951

muudatust