Vikipeedia

Gallia Cisalpina: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
pilt on vaid enwikist, vt arutelu
P pisitoimetamine
1. rida:
{{Toimeta|lisaja=2001:7D0:842C:4F80:2968:4867:1917:DE68|aasta=2019|kuu=juuni}}{{Viitamata|kuu=juuni|aasta=2019}}
 
[[Pilt:Roman_Empire_Map.png|thumb|rightpisi|300px|Rooma provintsid]]
[[FilePilt:Gallia cisalpina - Shepherd png.png|thumbpisi|leftvasakul|300px|Gallia Cisalpina]]
[[Pilt:GalliaCisalpinaCartOrt.png|thumbpisi|320px|Alpideesise Gallia kaart, ulatudes [[Veneto]]st Aadria mere äärest [[Pisa]] ja [[Nice]]'ini Vahemere ääres, [[Genfi järv]]eni läänes ja [[Alpid]]eni põhjas; Abraham Orteliuse ''Theatrum Orbis Terrarum'', esimene moodne maailma atlas. Antwerpen, 1608.]]
 
'''Alpideesine Gallia''' ([[ladina keel|ladina]]: ''Gallia Cisalpina'', '[[Gallia]] siinpool [[Alpid|Alpe]]', ka ''Gallia Citerior'' või ''Gallia Togata'') oli [[Itaalia]] osa, mida 4. ja 3. sajandil eKr asustasid [[keldid]] ([[gallid]]). Vallutatuna 220. aastatel eKr [[Rooma vabariik|Rooma vabariigi]] poolt, oli see u. aastast 81 eKr aastani 42 eKr [[Rooma provintsid|Rooma provints]], kuni see [[Itaalia (Rooma keisririik)|Rooma Itaalia]]ga liideti. Selle ajani peeti seda [[Gallia]] osaks, täpsemalt Gallia osaks "[[Alpid]]e lähemal küljel" (roomlaste perspektiivist), mille vastas oli [[Gallia Narbonensis|Alpidetagune Gallia]] ("Alpide kaugemal küljel").
14. rida:
{{vaata|Itaalia iidsed rahvad}}
 
[[Pilt:Gallia Cisalpina-fr.svg|thumbpisi|Põhja-Itaalia rahvad 4.-3. sajandil eKr.]]
 
[[Canegrate kultuur]] (13. sajand eKr) võib kujutada endast Alpide loodeosast pärit proto-keldi elanikkonna esimest rändelainet, mis imbus läbi [[Alpikurud]]e ja asus läänepoolsesse [[Po]] orgu [[Lago Maggiore]] ja [[Como järv]]e vahele ([[Scamozzina kultuur]]). Nad tõid kaasa uue [[matus]]etava —– [[krematsioon]]i —– mis asendas [[Matmine|matmist]]. Samuti on välja pakutud, et iidse proto-keldi kohalolekut on võimalik jälgida kesk-[[pronksiaeg|pronksiaja]] alguseni (16.—15–15. sajand eKr), kui Loode-Itaalia näib olevat tihedalt seotud pronksesemete, sealhulgas kaunistuste valmistamisega [[tumulus-kultuur]]i läänerühmadele ([[Kesk-Euroopa]], 1600 eKr —– 1200 eKr). Canegrate kultuuri kandjad säilitasid oma homogeensuse ainult sajandiks, pärast mida sulandusid [[Liguurid|Liguuria]] põlisrahvaga ja selle liiduga tekkis uus etapp, mida nimetatakse [[Golasecca kultuur]], mida tänapäeval identifitseeritakse kui keldi lepontid. [[Titus Livius]]e järgi saabusid [[Bellovesus]]e juhitud [[bituriigid]], [[arvernid]], [[senoonid]], [[heduid]], [[ambarrid]], [[karnuudid]] ja [[aulerkid]] Põhja-Itaaliasse [[Lucius Tarquinius Priscus]]e valitsemisajal (7.—6–6. sajand eKr), hõivates ala [[Milano]] ja [[Cremona]] vahel. Milano (''Mediolanum'') ise on arvatavasti 6. sajandi algus eKr gallide asutatud, mille nimel on keldi etümoloogia: "[linn] [Po] tasandiku keskpaigas". [[Polybios]] kirjutas 2. sajandil eKr Põhja-[[Itaalia]] [[Keldid|keltide]] kooseksisteerimisest etruskidega ajal enne [[Allia lahing|Rooma rüüstamist]] aastal 390 eKr.
 
[[Liguurid]] elasid Vahemere põhjarannikul Kagu-Prantsusmaa ja Loode-Itaalia rannikul, sealhulgas osaliselt [[Toscana]]s, [[Elba]] saarel ja [[Korsika]]l. Liguuria hõimud olid kohal ka Latiumis (vaata [[rutulid]]) ja Samniumis. [[Plutarchos]]e sõnul kutsusid nad end ''Ambrones'', mis võib näidata seotust Põhja-Euroopa [[ambroonid]]ega. Liguuria keelest on vähe teada. Säilinud on vaid kohanimed ja isikunimed. Tundub, et see on [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa]] haru nii [[Itali keeled|itali]] kui ka eriti tugevalt [[Keldi keeled|keldi]] sugulusega. Tugeva keldi mõju tõttu nende keelele ja kultuurile olid nad antiikajal tuntud kui '''keltliguurid''' (kreeka: ''Κελτολίγυες'', Keltolígues). Kaasaegsed lingvistid väidavad, et [[Liguuria keel (iidne)|liguuria]] oli keldi keel, sarnane, kuid mitte sama kui galli. Antiik-liguuria on kas keldi (epigraafiline) või para-keldi (onomastiline).
 
[[Aadria venetid|Venetid]] olid [[Protoindoeurooplased|indoeuroopa rahvas]], kes elasid Kirde-[[Itaalia]]s tänapäeva [[Veneto]], [[Friuli]] ja [[Trentino]] piirkondade alal. 4. sajandiks eKr olid [[Aadria venetid|venetid]] nii keltiseerunud, et [[Polybios]] kirjutas, et 2. sajandi eKr venetid olid samad mis gallid, välja arvatud keel. Kreeka ajaloolane [[Strabon]] (64 eKr – 24 pKr) arvas seevastu, et Aadria venetite eellased olid keldid, kes omakorda olid seotud hilisema [[Venetid (Gallia)|samanimelise keldi hõimuga]], kes elas [[Armorica]] rannikul ja võitles [[Julius Caesar]]i vastu. Ta vihjas ka, et Aadria venetite samastamine Antenori juhitud [[Paflagonía]] Enetoiga —– mida ta omistab [[Sophokles]]ele (496–406 eKr) —– oli viga nimede sarnasuse tõttu.
 
=== Gallide laienemine ja Rooma vallutus ===
 
[[Pilt:ORL 61 Tabula Peutingeriana.jpg|thumbpisi|''[[Tabula Peutingeriana]]'' detail, mis kujutab Põhja-Itaaliat ''Augusta Pretoria'' ([[Aosta]]) ja ''Placentia'' ([[Piacenza]]) vahel; ''Insubres'' on märgitud kui [[Po madalik]]u asustajad ''Ticenost'' ([[Pavia]]) ülesvoolu ning ''Trumplist'' ja ''Mesiatesist'' allavoolu, mis hõlmab [[Sesia]] ja [[Agogna]] jõgede ülemjooksud.]]
 
Aastal 391 eKr, keldid "kelle kodud olid Alpide taga, tulid läbi kurude suurte jõududega ja hõivasid territooriumi, mis paiknes [[Apenniinid]]e ja Alpide vahel", [[Diodoros]]e sõnul. [[Vana-Rooma armee|Rooma armee]] purustati [[Allia lahing]]us ja Rooma rüüstati aastal 390 eKr [[senoonid]]e poolt.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Gallia_Cisalpina"