Biotiin: erinevus redaktsioonide vahel

'''Biotiin''' ehk '''H-vitamiin''' ehk '''B₇-vitamiin''' ehk '''B₈-vitamiin''' ehk '''koensüüm R''' on valdavalt endogeenne [[vesilahustuvad vitamiinid|vesilahustuv]] [[B-rühma vitamiinid|B-rühma vitamiin]], mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalik nii pro- kui ka [[eukarüoodid|eukarüootsete]] [[organism]]ide füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks. Biotiin on paljude [[bakterid|bakterite]] jaoks asendamatu [[kasvufaktor]].<ref name="6qKEi" /><ref name="FuTuz" /> Biotiin ja selle isomeerid on ka [[bioaktiivsus|bioaktiivsed]] [[biomikromolekul]]id ja asendamatud [[koensüümid]]. Biotiini leidub paljudes taimsetes ja loomsetes [[toitaine]]tes ning normaalse füsioloogiaga loomadel toimub biotiinisüntees [[mikroorganis]]mide kaudu [[soolestik]]us. Biotiin on ka [[ravimipreparaadid|ravimipreparaatide]], [[söödalisandid|söödalisandite]], [[vitamiinipreparaadid|vitamiinipreparaatide]] ja [[kosmeetikatoode|kosmeetikatoodete]]te oluline koostisosa.

Biotiinil on mitmeid [[analoog]]e ja [[isomeer]]e kuid looduslikult leidub teda valdavalt [[(+)-biotiin]]ina ja see on ka aktiivseim vitamiinilaadset bioloogilist toimet omav ühend.

Toiduainetes leidub teda enim looma [[maks]]as, [[neer|neerudes]]udes, paljudes [[muna]]des ja [[pärm]]is.

Imendumist pärsib liigne [[alkohol]], [[antibiootikum]]id ja toore kanamuna [[glükoproteiin]] [[avidiin]]. Viimane seob biotiini ja tekkiv kompleks ei allu seede[[ensüümid]]ele. Keetmine/praadimine lõhustab ja seega inaktiveerib avidiini.

Vaegus tekitab probleeme rasvhapete ja glükoosi sünteesis ning hargnenud ahelaga aminohapete katabolismis.

[[RDA]] (''Recommended Dietary Allowances'') ehk soovitatav päevane annus on 0,30–0,55 &nbsp;mg.

Päevase ohutu koguannuse ülempiir on korduval manustamisel 500 &nbsp;mg. Ühekordset ei teata. Toksilisust ei teata.

*[[1935]].–[[1936]]. aastal õnnestus Saksa keemikul [[Fritz Kögl]]il koos doktorant [[Benno Tönnis]]ega 250 kilost kuivatatud munakollasepulbrist eraldada kristalse pulbrina 1,1 &nbsp;mg [[Wildiers]]i munakollase "bios-faktorit" ja nad nimetasid aine [[biotiin]]iksbiotiiniks ("Über Wuchsstoffe der Auxin- und der Bios-Gruppe", Berichte der deutschen chemischen Gesellschaft 68 (1935) A 16–28). <ref name="qGfgQ" /><ref name="TOrBG" /><ref name="tBayK" />

*[[1941]]. aastal eraldas Ungari päritolu [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[mikrobioloog]] ja pediaater [[Paul György]] [[munakollane|munakollases]], [[maks]]as ja [[pärm]]is [[munavalge]] toimet inhibeeriva ning raviva faktori, mille ta nimetas [[H-vitamiin]]iks ([[saksa keel|saksa keeles]]es ''die Haut'' ' nahk').<ref name="mwbIV" /> Rottidel, kelle [[sööt|sööda]] valguratsioon koosnes üksnes toorest [[munavalge]]st, tekkis ulatuslik [[dermatiit]], millega kaasnesid närvisüsteemiga seotud haiguslikud seisundid ja kes ravita surid. Nn munavalge kahjustuse sündroomi (inglise: ''egg white injury'') ravis ta, koos [[Vincent de Vigneaud]] ja teistega, Kögli ja Tönnise poolt munakollasest eraldatud [[biotiin]]igabiotiiniga (algselt pärmi kasvufaktor ja hilisem imetajate vitamiin). Seejärel tõestasid nad, et [[H-vitamiin]], [[koensüüm-R]] ja biotiin on kas üks ja seesama ühend või väga lähedased ühendid.<ref name="3Fe45" />

<ref name="6qKEi">P. H. GRAHAM, [http://mic.sgmjournals.org/content/30/2/245.full.pdf "Vitamin Requirements of Root Nodule Bacteria"], J . gen. Microbiol. (1963), 30, 245–248, Veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>

<ref name="FuTuz">Radwan SS, Al-Muteirie AS, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/11297361"Vitamin requirements of hydrocarbon-utilizing soil bacteria"], Microbiol Res. 2001 Mar;155(4):301-7. Osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>

<ref name="wjEeZ">Jess G. Thoene, [http://books.google.ee/books?id=RWIFNJjBJOIC&pg=PA64&dq=isomers+of+biotin&hl=et&sa=X&ei=GWogUr_1EoGs7QaR8oG4AQ&redir_esc=y#v=onepage&q=isomers%20of%20biotin&f=false Small Molecule Therapy for Genetic Disease], Cambridge University Press, lk 64, 2010, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>

<ref name="tBayK">Fritz Kögl, W. van Hasselt,[http://www.degruyter.com/view/j/bchm2.1936.243.issue-4-5/bchm2.1936.243.4-5.189/bchm2.1936.243.4-5.189.xml "Über das Vorkommen von Biotin im tierischen Organismus. Mitteilung über pflanzliche Wachstumsstoffe."], [[Hoppe-Seyler’s Zeitschrift für physiologische Chemie]], 243, 1936, lk 189–194 Osaline veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)<small> (saksa keeles)</small></ref>

<ref name="mwbIV">Sunita Kothari, ''Characterization of BirA Gene of Pseudomonas Mutabilis and the Mutant'', 1F9, lk 1, 2007, UMI, [http://books.google.ee/books?id=bKhNBn7WBOkC&pg=PA1&dq=bios+Wildiers&hl=en&sa=X&ei=izX-Ua__JpDAtAbhxYGYBw&ved=0CEwQ6AEwBg#v=onepage&q=bios%20Wildiers&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)]</ref>

<ref name="3Fe45">Klaus Hofmann, ''VINCENT DU VIGNEAUD 1901—1978A1901–1978A Biographical Memoir'', Biographical Memoir, 1987, National Academy of Scineces, Waschington D.C. [http://www.nasonline.org/publications/biographical-memoirs/memoir-pdfs/du-vigneaud-vincent.pdf Veebiversioon (vaadatud 17.07.2013)]<small> (inglise keeles)</small></ref>

<ref name="W2RHK">[[Lee Russell McDowell]], [http://books.google.ee/books?id=UR9MnQ806LsC&pg=PA446&dq=isomers+of+biotin&hl=et&sa=X&ei=C18gUrCsD8iRhQekqoAw&redir_esc=y#v=onepage&q=isomers%20of%20biotin&f=false "Vitamins in Animal and Human Nutrition]", 2nd, lk 446,2000, Iowa State University Press / Ames Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>