Mazyr: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
20. rida:
'''Mazyr''' ([[valgevene-eesti transkriptsioon|transkribeerituna]] '''Mazõr''', venepäraselt ''Mozõr'', [[poola keel]]es ''Mozyrz'', [[leedu keel]]es ''Mozyrius'') on linn [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is, [[Mazyri rajoon]]i halduskeskus. Asub [[Prõpjats]]i kaldal [[Homiel]]ist 133 ja [[Minsk]]ist 220 kilomeetri kaugusel.
==Ajalugu==
[[1155]] on asulat esmakordselt mainitud. Toona läks see [[Kiievi vürstiriik|Kiievi vürstiriigilt]] üle [[Tšernigovi vürstiriik|Tšernigovi vürstiriigile]]. Hiljem oli selle piirkonna keskuseks [[Turaŭ]], sealsed alad moodustasid [[Turaŭ ja Mazyri piiskopkond|Turaŭ ja Mazyri piiskopkonna]].
[[XIV sajand]]i keskpaigas hakkas linn kuuluma [[Leedu suurvürstiriik]]i. Umbkaudu sel ajal rajati sinna ka puidust kindlus. Seoses administratiivreformiga hakkas linn kuuluma [[Minski vojevoodkond]]a, olles sealse [[Mazyri maakond|Mazyri maakonna]] keskuseks. [[Moskva-Leedu sõda (1534–1537)|Viienda Moskva-Leedu sõja]] ajal rüüstasid linna Moskva väed.
Aastal [[1577]] sai Mazyr [[Stefan Batory]]lt [[Magdeburgi õigused]], ühtlasi kinnitati ka linna vapp.<ref>
Aastal 1609 Mazyr põles. Aastal 1616 ehitati sinna esimene katoliku kirik. [[XVII sajand]]il asutati linna ümbruses mitmeid kloostreid (neist aastal 1760 asutatud [[bernardiinid]]e kloostri ruumides tegutseb tänapäeval õigeusu klooster). Aastai 1723-1773 tegutses linnas ka [[jesuiidid|jesuiitide]] misjonikeskus.<ref>
Seoses [[Poola teine jagamine|Poola jagamisega]] läks linn aastal [[1793]] Venemaa koosseisu, kus sellest sai [[Minski kubermang]]u kuuluva [[Mozõri maakond|Mozõri maakonna]] keskus. Aastal [[1834]] avati seal aadlike kool, millest kujunes hiljem sealne [[gümnaasium]]. Linnal oli õigus pidada kaks korda aastas [[laat]]a.
34. rida:
Aastal 1878 oli Mazyris kolm õigeusu kirikut, üks katoliku kirik ja [[sünagoog]]. Aastal [[1897]] elas linnas 8076 inimest, kellest 69,73% olid [[juudid]].
Aastal [[1919]] läks Mazyr [[Valgevene NSV]] koosseisu. Aastail
[[1988]]. aastast on linnas [[tramm]]iliiklus.
66. rida:
* 112 000 (2008)
* 108 800 (2010)
* 112 003 (2016)<ref>[http://www.belstat.gov.by/ofitsialnaya-statistika/publications/izdania/public_bulletin/index_4944/ Численность населения на 1 января 2016 г. и среднегодовая численность населения за 2015 год по Республике Беларусь в разрезе областей, районов, городов и поселков городского типа]</ref>
</table>
[[1878]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Mazyri elanike seas õigeusklikuke 5457, vanausulisi 23, katoliiklasi 446, kalviniste 10 ja juute 1898.<ref>Jelski A. Mozyrz // Słownik geograficzny Królestwa Polskiego i innych krajów słowiańskich.Tom VI: Malczyce
Tänapäeval on Mazyri elanikest [[valgevenelased|valgevenelasi]] 87,6%, [[venelased|venelasi]] 10,4%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 3,4% ja [[poolakad|poolakaid]] 0,3%.
75. rida:
==Loodus==
Linn asub [[Prõpjats]]i jõe mõlemal kaldal. Linna keskus asub merepinnast 170 meetri kõrgusel. Mazyri lõunapiiril paikneb Homieli oblasti kõrgeim punkt (221
<center>
116. rida:
==Majandus==
[[Pilt:Мозырь._Пивзавод..JPG|
Mazyri tööstuspiirkond asub linnast 15 kilomeetrit lõuna pool [[Michałki külanõukogu]] territooriumil; linnaga ühendab seda trammiliin. Sealne tähtsaim ettevõte on Mazyri naftatöötlemistehas, kus töödeldakse nii Venemaalt pärinevat naftat kui ka Valgevene enda riigist pärinevat naftat. Linna lähistelt möödub [[naftajuhe Družba]].
131. rida:
Linnas on üks kõrgkkool - [[I. P. Šamiakini nimeline Mazyri Riiklik Pedagoogikaülikool]].
Elanikke teenindab ligi 50 raamatukogu. Mazyris on üks kino ja üks teater, seal on ka koduloomuuseum.
==Meedia==
| |||