Vitaminoloogia: erinevus redaktsioonide vahel

*[[1882]]. aastal viis [[Takaki Kanehiro]] jaapanlastest mereväelastel sisse muudatused [[toitumises]], söögikorrad hakkasid koosnema [[liha]]st, [[leib|leivast]], puu- ja [[juurviljad]]est jms) ja leidis, et katsealused ei haigestunud [[beriberiBeribeeri|beribeerisse]]sse.<ref name="ve50W" />

*[[1895]]/[[1896]]. aastal õnnestus [[Vordermann]]il tõestada, et [[beriberiberibeeri]] on seotud pikemaajalise nn valge (poleeritud) riisi söömisega, seda kinnitas [[Braddon]].<ref name="2OenD" />

*[[1896]]. aastal tegi [[Gerrit Grijns]] katseid kodulindudega. [[Kodulinnud]] haigestusid [[polüneuriit]]i ehk [[mitmenärvipõletik]]ku – (eksperimentaalne beriberiberibeeri). Grijns arvas, et lisades kodulindude toidule [[riisiklii]]sid ja/või [[uba|ube]] ("katjang-idjoe" (''Phaseolus radiatus'', liha), saab nende haigestumist ära hoida. Ta leidis, et paljud looduslikud toitained sisaldavad teatavaid kompleksseid aineid, mis kaotavad oma toime, kui neid kuumutada üle 120&nbsp;°C ja milleta häirub katseloomade [[perifeerne närvisüsteem|perifeerse närvisüsteemi]] [[metabolism]] (ainevahetus) ja lind haigestub.<ref name="dr4Yr" />

*[[1897]]. aastal avaldas [[Christiaan Eijkman]] kodulindudega tehtud katsete, mille käigus ta söötis [[kana]]dele, [[part]]idele, [[hani|hanedele]] ja [[tuvi]]dele järjekindlalt valget riisi, tulemused.<ref name="qF5zp" /> Kodulinnud haigestusid polüneuriiti (eksperimentaalne beriberiberibeeri). Eijkman arvas, et riisikliide vesi-ekstrakt sisaldab mingisugust "neutraliseerivat tegurit", mis aitab ära hoida beriberisseberibeerisse haigestumist, kuna lisades riisikliid kodulindude toidule nad tervenesid, selle kinnitas [[Grijns]].<ref name="Q0UHN" /><ref name="duqnY" /><ref name="3CuMf" />

*[[1907]]. aastal ekstraheerisid ja töötlesid [[Eraser]] ja [[Stanton]] riisiterade koori kange [[alkohol]]iga ja elimineerides seejärel alkoholis lahustuvad valgud leidsid, et lisades saadud ainet toidule, on ainel raviv toime beriberileberibeerile.<ref name="3CuMf" /><ref name="R6HPf" /><ref name="eY1lp" />

*[[1910]]. aastal valmistas jaapani teadlane [[Umetarō Suzuki]] koos kaastöötajate Odake ja Shimuraga, riisiterade koorest (''rice bran'') kontsentreeritud aktiivse ekstrakti ''[[oryzanin]]''i, mida ta nimetas oma uurimuses uueks [[mikrotoitaine]]ks.<ref name="eaGtH" /><ref name="hSUWQ" /> Ta kasutas nimetatud ekstrakti ([[polüneuriit|polüneuriidi]] ja [[beriberiBeribeeri|beribueri]] raviks. Tema avastus jäi aga tähelepanuta, kuna valitses arusaam, et beriberiberibeeri on bakteriaalse päritoluga haiguslik seisund.

*Aastatel [[1910]]–[[1912]] uuris Poola päritolu biokeemik [[Kazimierz Funk]] [[Listeri Ennetava Meditsiini Instituut|Listeri Instituudis]] mitmeid toiduainetes sisalduvaid faktoreid, mille puudumine toidus võib põhjustada haiguslikke seisundeid. Toetudes [[Christiaan Eijkman]]i, [[Frederick Gowland Hopkins]]i ja teiste teadlaste uurimistulemustele ning laboratoorsete katsetele, ekstraheeris ja töötles [[Kazimierz Funk]] esmalt riisiterade koortest (riisikliist) (katseid alustas ta 380&nbsp;kg riisikliidega<ref name="lstio" />) väikese koguse kepikujulistest osadest koosnevat kristalset ainet. Riisikliist ja hiljem ka [[pagaripärm]]ist (75 kilo kuivpärmist sai ta 0,6 g kristalset ainet) eraldatud ainel oli väikestes kogustes (4–5&nbsp;mg intramuskulaarselt süstituna tuvidele, nende seisund muutus paremaks juba 2–3 tunni pärast<ref name="gcsO0" />) ravitoime mitmetele haigustele.<ref name="g6NIM" /> Ta avaldas nn vitamiiniteooria (1912), milles tõi fakte uue aktiivse printsiibi kohta: aine lahustub nii vees kui ka alkoholis jm; aine on [[dialüüs]]iga eraldatav ja aine kuumutamisel üle 130&nbsp;°C ta hävineb.<ref name="pV36i" /> Funk konstateeris, et põhiliselt saame vitamiine taimsetest toiduainetest<ref name="gGCrs" /> (suurim kontsentratsioon [[seeme|seemnetes]], riisiteradel näiteks väliskoores), vitamiinid läbivad seemnete idanemise käigus mitmeid keemilisi protsesse ja neil on taimede kasvamisel oluline roll.<ref name="gGCrs" /> Kasimir Funk võttis esimesena kasutusele termini ''vita-amine,'' kirjeldamaks keemiliselt sünteesitud ainete rühma, mis on vajalik vitamiinipuudusega seotud haiguste, mis tekivad üksnes nimetatud ainete puudumisel või pikemaajalisel ühekülgsel toitumisel ja millised ta nimetas [[avitaminoos]]ideks<ref name="502r0" /> nagu: [[skorbuut]], eksperimentaalne [[skorbuut]] loomadel, [[beriberiberibeeri]], eksperimentaalne beriberiberibeeri lindudel (''Polyneuritis gallinarum''), [[Barlow' sündroom]] (saksa k ''Barlowsche Krankheit''), pellagra, rahhiit, [[osteomalaatsia]] jpt raviks.<ref name="35Uno" /><ref name="WcFIi" /><ref name="TxyDc" /><ref name="DMybC" />

*[[1913]]. aastal ekstraheeris [[Elmer Verner McCollum]] [[või]]st ja munakollasest rasvlahustuva aine, mis sarnaselt [[Funk]]i poolt eraldatud kristalse ainega on vajalik kasvuks, lisaks haigusliku seisundi ''dry– kuiva silma eye''sündroomi ennetamisel ja raviks. Mcollum, keeldudes ainet Funki pakutud vitamiiniks nimetamast, nimetas aine "tundmatuks rasvlahustuvaks toidufaktoriks A" (ingl k ''unidentified dietary factor fat-soluble A'').<ref name="URjve" />