Tšatša: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
keeled
Resümee puudub
1. rida:
'''Tšatša''' ehk '''tša-tša-tšaa''' (''cha-cha-cha'') on [[mambo]]st1940. aastate jalõpus [[rumbaKuuba]]stl pärinevsündinud 4/4 [[taktimõõt|taktimõõdus tants, mis kuulub]] [[Ladina-Ameerika tantsud|Ladina-Ameerika tants]]e hulka.
 
Tšatšat kirjeldati algselt kui "[[rumba]]t ühe lisalöögiga" ja "[[mambo]]t [[guiro]] rütmiga". On arvatud, et tšatša sulatas kokku elemente kahest varasemast Kuuba tantsust – [[danzon]]ist ja [[montuno]]st, kuid teise versiooni järgi on tšatša edasiarendus kolmesest mambost, kus ühel taktil tehakse viis sammu.
Tšatša lubatud tempo on 28-30 takti minutis ja võistlustel tantsitakse seda tantsu teisena.
 
Tšatsa loojaks on peetud [[Enrique Jorrin]]i ja [[Euroopa]]sse toojaks Briti tantsuõpetajat [[Pierre Margolie]]t.
Nimi pärineb [[Haiti]]lt, kus see tähistas kellataolist pilli.
 
Tantsu nimi pärineb tõenäoliselt [[Haiti]]lt, kus see tähistas kellataolist pilli. Teiste seletuste järgi tuleb tšatša nimi tempokast Kuuba tantsust [[guarachas]]t või tšatša sammudele iseloomuliku ''chassé'' tantsimisel tekkiva heli või Kuuba rahvapärase rütmipilli guiro raputuse onomatopoeetilisest kirjeldusest.
Tants on aeglasem versioon [[mambo]]st, levis [[Kuuba]]l ja Ameerika Ühendriikides alates 1950. aastatest.
 
Tšatša tempo on 28-30 [[takt]]i (u 120 [[löök]]i) minutis. Tantsides on keharaskus ees, sammud astutakse varbale, ülakeha on väheliikuv, kuid sammudega kaasneb intensiivne puusade liikumine, põlved sirutuvad löökide vahel. Neljandast esimese löögini tehakse ''chassé'', mille viimane samm on veidi pikem, rõhutades esimest lööki.
 
Võistlustel tantsitakse tšatšat Ladina-Ameerika tantsude seas teisena.
 
[[Kategooria:Tants]]