Heitgaas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Tühistati kasutaja 193.40.62.3 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Iifar. Märgis: Tühistamine |
||
2. rida:
[[Pilt:Diesel-smoke.jpg|pisi|Diislikütust kasutav kaugveoauto, mille [[väljalasketoru]]dest väljub mootori käivitamisel silmnähtavat musta partikulaarset ainet]]
'''Heitgaas''' (inglise ''exhaust gas, waste gas'') on [[atmosfäär]]i [[lenduvus|lenduv]] [[kütus]]e põlemise või tootmise gaasiline jääk- või kõrvalsaadus, mis sisaldab kahjulikke aineid ja vajab puhastamist<ref name="EPE"/>. Heitgaasid võivad olla ka looduslikku päritolu (tekivad nt äikese, vulkaanilise tegevuse ja [[Mikrobioloogia|mikrobioloogiliste]] protsesside tagajärjel).
Heitgaasid kahjustavad [[ökosüsteem]]e ja [[elusolend]]ite (sh inimese) [[tervis]]t, põhjustavad [[happevihm]]u ja [[kasvuhoonenähtus]]t<ref name="SEI"/>.
==Heitgaaside tekkimine==
===Kütuste põlemisel===
Kütused sisaldavad enamasti 30–90% süsinikku, vähem vesinikku, lämmastikku, hapniku ja väävlit. Lisaks sellele on enamikus kütustes ka suurem või väiksem mineraalosa. Kütuste põlemisel tekib enamasti CO<sub>2</sub>, H<sub>2</sub>O, CO, SO<sub>2</sub>, NO, mitmesuguseid süsivesinikke (sh vähktõbe põhjustavat bensopüreeni) ja tuhka. Tuha koostisosadeks on peaaegu kõik perioodilisussüsteemi elemendid, nende hulgas ka väga haruldasi ja isegi radioaktiivseid ühendeid. Peene tuhk võib tuulega levida kilomeetreid eemale ja katta väga suuri alasid.
===Looduslikud saasteallikad===
Saasteaineid satub õhke vulkaanidest või põlemisprotsesside, hingamise, mädanemise, kõdunemise ja mitmesuguste bakteriaalsete protsesside käigus. Äikese tõttu tekib õhku lämmastikoksiide, vulkaanidest eraldub SO<sub>2</sub>. Paljude bioloogiliste protsesside käigus tekivad H<sub>2</sub>S, CO, CO<sub>2</sub> ja NH<sub>3</sub>.
==Levinumaid heitgaase==
===Vääveldioksiid SO<sub>2</sub>===
[[Vääveldioksiid|Vääveldioksiid]] on terava lõhnaga mürgine gaas, mis tekib kütuste põletamisel. SO<sub>2</sub> tekitab [[bronhiit|bronhiiti]], hingeldust ja silmapõletikke. Vääveldioksiid lagundab taimedes [[klorofüll|klorofülli]], mille tagajärjel muutuvad taimed pruuniks ja hukkuvad. Lämmastikdioksiidi või [[osoon|osooni]] mõjul oksüdeerub see vääveltrioksiidiks (SO<sub>3</sub>), millest veega moodustuvad happesademete põhikomponendid.
===Süsinik''(mono)''oksiid e vingugaas, CO===
[[Vingugaas|Vingugaas]] on väga mürgine põlev gaas, mis tekib kütuste põlemisel mootorites ja hapnikuvaestes kohtades (nt tulekahju korral tarbitakse kinnises ruumis kiiresti enamus hapnikku ära). Sissehingamisel tekitab süsinikoksiid vingumürgitust (CO moodustab väga püsiva ühendi vere hemoglobiiniga, mis kaotab seejärel võime hapnikku siduda). Mürgitusega kaasneb peavalu ja -pööritus ning teadvuse kadu. Esmaabiks on värske õhk.
===Divesiniksulfiid H<sub>2</sub>S===
[[Vesiniksulfiid|Divesiniksulfiid]] on mädamunalõhnaga äärmiselt mürgine gaas, mis tekib vulkaanides ja veekogudes mikroorganismide elutegevuse ning orgaanilise aine lagunemise käigus. Puhas divesiniksulfiid tapab silmapilkselt, lõhustades vere hemoglobiini.
===Lämmastikoksiidid N<sub>2</sub>O, NO ja NO<sub>2</sub>===
NO moodustub sisepõlemismootorites ja ühineb iseeneslikult õhuhapnikuga, andes NO<sub>2</sub>. NO<sub>2</sub> tekib ka äikese tulemusena. N<sub>2</sub>O tekib lämmastikväetistest. NO<sub>2</sub> reageerimisel õhuniiskuse või vihmaveega tekib samuti happesademete põhikomponente.
==Vaata ka==
*[[Õhusaasteained]]
*[[Transport]]
*[[Sudu]]
== Viited ==
{{Viited|allikad=
<ref name="EPE">[[Eesti põllumajandusentsüklopeedia]] 1. köide. 1998. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]</ref>
| |||