Erinevus lehekülje "Vask" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 7164 baiti ,  8 kuu eest
Lehekülg asendatud tekstiga '{{See Artikkel|keemilisest elemendist|Värvi|Vask (heraldika)}} {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2008}} {{KeemElem|29|Vask|Cu|63,54|keMetall|2|8|18|1|||}}...'
P (Tühistati kasutaja 2001:7D0:8C70:4880:6401:C05:B60D:EECA (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Iifar.)
Märgis: Tühistamine
(Lehekülg asendatud tekstiga '{{See Artikkel|keemilisest elemendist|Värvi|Vask (heraldika)}} {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2008}} {{KeemElem|29|Vask|Cu|63,54|keMetall|2|8|18|1|||}}...')
Märgised: Visuaalmuudatus Asendamine blanking
[[Pilt:Cuivre Michigan.jpg|pisi|Looduslikud vasekristallid]]
[[Pilt:Ehe vask.jpg|pisi|Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk]]
<br />
'''Vask''' ([[ladina keel]]es ''cuprum''; tähis '''Cu''') on [[keemiline element]] [[järjenumber|järjenumbriga]] 29.
 
Tal on kaks [[stabiilne isotoop|stabiilset]] [[isotoop]]i [[massiarv]]udega 63 ja 65. [[Aatommass]] on 63,54.
 
Omaduste poolest on vask [[metall]].
 
[[Normaaltingimused|Normaaltingimustes]] on vase [[tihedus]] 8,9 g/cm³.
Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis.
 
Vase [[elektronskeem]] näeb välja: 2) 8) 18) 1).
 
Tema [[sulamistemperatuur]] on 1083&nbsp;°C.
 
Vase [[eritakistus]] 20&nbsp;°C juures on 16,78 nΩ·m.
 
Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni.
 
Vask on plastiline metall. Seda hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi.
 
==Ajalugu==
Kerge saadavus [[maak|maag]]ist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enim kasutatavaid metalle. [[Pronksiaeg|Pronksiajal]] kasutati peamiselt vase ja [[tina]] sulamit [[pronks]]i, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne.
 
==Leidumine looduses==
Vaske leidub looduses peamiselt [[Keemiline ühend|ühenditena]], näiteks [[sulfiid]]ina (Cu<sub>2</sub>S) või rohelise [[malahhiit|malahhiidina]], mis keemiliselt kujutab endast [[vaskhüdroksiidkarbonaat]]i Cu<sub>2</sub>(OH)<sub>2</sub>CO<sub>3</sub> ehk CuCO<sub>3</sub> × Cu(OH)<sub>2</sub>. Et vaske leidub looduses ka [[ehemetall|ehedalt]], siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. Vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad.
 
==Füüsikalised omadused==
Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul [[korrosioon]]iprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt.
 
==Ühendid==
Ühendites võib vask omada kahte metalli[[katioon]]i: vähem stabiilne Cu<sup>+</sup> ja rohkem stabiilne Cu<sup>2+</sup>, mis muudab soola siniseks või rohekassiniseks. Tähtsaim vasesool on vasksulfaat – vesi (1/5), mida tavaliselt nimetatakse [[vaskvitriol]]iks CuSO<sub>4</sub> × 5H<sub>2</sub>O. See on sinise värvusega [[kristall]]aine, mida kasutatakse puidu immutamiseks ja taimekaitsevahendite valmistamiseks.
Suure tähtsusega on mitmesugused vasesulamid. Vase ja tina sulam pronks kujunes umbes viis tuhat aastat tagasi peamiseks tööriista-, relva- ja ehtemetalliks, pannes niiviisi aluse pronksiajale. Mõned pronksliigid olid väliselt äravahetamiseni sarnased kullaga ning neid hinnati eriti kõrgelt.
 
Juba muistsest ajast on vask olnud tornikella metall. Kellapronksis on keskmiselt 20% tina. Teistsuguse koostisega on relvapronks, mis pidi olema tugev, elastne ja kulumiskindel. Relvapronksis oli umbes 10% tina.
 
Vase sulam tsingiga – valgevask ehk [[messing]] – on heade mehaaniliste omadustega, hästi valatav ja kergesti töödeldav. Valgevasest tehakse autoradiaatoreid, torujuhtmeid, padrunihülsse, münte, mälestusmedaleid jm.
[[Pilt:FlammenfärbungCu.png|pisi|Leegitest vasega]]
Vask on hea elektrijuht. Elektrijuhtivuselt ületab teda ainult [[hõbe]].
 
Vase ja nikli sulamist [[konstantaan]]ist ning vase, mangaani ja niklisulamist [[manganiin]]ist tehakse [[takisti|elektritakisteid]] [[reostaat]]ide ja mõõteseadmete tarvis. 1-, 2-, 3- ja 5-kopikalisi münte vermiti vase ja alumiiniumi sulamist, ülejäänud peenraha alates 10-kopikalistest müntidest vermiti vase ja nikli sulamist.
 
Iseloomulik on, et vaatamata vase punasele värvusele ja suurele vasesisaldusele on enamik vasesulameist hõbevalge värvusega. [[Melhior]]is on 18–33% niklit, ülejäänu on vask. Melhior on hõbedaga sarnanev ja väga dekoratiivne sulam, millest vermitakse münte, valmistatakse ehteid, kausse, vaagnaid jm. lauatarbeid. [[Uushõbe]] sisaldab vase kõrval [[tsink]]i ja [[nikkel|niklit]]. Enamasti on tööriistametalliks [[teras]], ent lõhkeainetööstuses rakendatakse vasest tööriistu, sest nendega töötamisel ei teki sädemeid.
 
==Kasutusalad==
Väikese eritakistuse tõttu kasutatakse vaske puhtal kujul laialdaselt elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaažis. Teine väga hea vase omadus on [[soojusjuhtivus]], seepärast kasutatakse vaske laialdaselt [[soojusagregaat]]ide valmistamisel (nt. radiaator).
 
Vasesulameid kasutatakse masina-, auto-, ja traktoritööstuses ning keemiaaparatuuri valmistamiseks.
 
Hea mehaanilise vastupidavuse ja töödeldavuse tõttu kasutatakse vaske vasktorude valmistamisel, milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke.
Ka juveelide valmistamisel kasutatakse vaske, näiteks lisatakse seda [[kuld|kullale]], et kuld oleks palju vastupidavam ja paremini töödeldav, sest puhas kuld on väga pehme metall ja ei talu mehaanilist töötlemist.
 
Vase erinevate [[oksiidid]]e abil saadakse [[ütrium]]-[[baarium]]vaskoksiid YBa<sub>2</sub>Cu<sub>3</sub>O<sub>7-δ</sub>, mis on tuntuim kõrgtemperatuurne ülijuht<ref>{{netiviide | URL =http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/index.html | Pealkiri = Materjalimaailm: Kõrgtemperatuursed ülijuhid}}</ref>. Samuti kasutatakse vaske patareide valmistamisel.
Vaske kasutatakse laialt [[atsetüleen]]i [[polümeerimine|polümeerimise]] [[katalüsaator]]ina.
 
==Bioloogiline tähtsus==
Vask on [[bioelement]]. Kui inimorganismis kannab õhuhapnikku veres edasi rauda sisaldav [[hemoglobiin]], siis limuste ja lülijalgsete organismis täidab sama ülesannet vaske sisaldav [[hemotsüaniin]]. Keemiliselt ehituselt on hemoglobiin ja hemotsüaniin sarnased. Põhiline erinevus on metallide, vase või [[raud|raua]] esinemises.
 
Vase poolest vaestel muldadel tõstab vaske sisaldav [[püriidiräbu]] teraviljakultuuride saaki 4–7 ts/ha ning enamgi; turvas- ja soomuldadel tõuseb linasaak ning kvaliteet. Käesoleval ajal kasutatakse püriidiräbu annustes 6–8 ts/ha või vaskvitrioli annustes 20–25 ts/ha.
 
==Mürgisus==
Kõik [[vaseühend]]id on mürgised. 30 g [[vasksulfaat]]i on inimesele surmav kogus. Vase sisaldus joogivees ei tohi ületada 2&nbsp;mg/l, kuigi vasepuudus joogivees on samuti miinus. Üks [[düstroofia]] liik kaasneb vase kuhjumisega [[organism]]is. Vask jõuab maost sappi. Selle haigusega kaasnevad aju- ja maokahjustused. Katsed näitasid, et [[skisofreenia]]haigetel on liiga suur vasesisaldus organismis{{lisa viide}}. Siiski pole teada, kas suur vasesisaldus organismis põhjustab ka psüühilisi häireid, kas vase kuhjumine on organismi vastureaktsioon haigusele või haiguse üheks diagnoosiks on vase kuhjumine organismis.
 
[[Vaseioon]]id annavad ainele hästi äratuntava kergelt magusa "metalse kõrvalmaitse".
 
==Vaata ka==
*[[Vaskmünt]]
*[[Vasksepp]]
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Välislingid==
{{vikisõnastikus|vask}}
*[http://www.kitcometals.com/charts/copper_historical_large.html Vase maailmaturu hind ja laovarude suurus – graafikud erinevate ajavahemike kohta.]
*[http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/index.html Materjalimaailm: Vask]
 
{{keemElemMetallid}}
Anonüümne kasutaja