Vikipeedia

Autotööstus: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Lehekülg asendatud tekstiga '{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2015}} {{keeletoimeta}} {{viited}} Kategooria:Autondus'
Märgised: Asendamine blanking Visuaalmuudatus
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2015}}
{{keeletoimeta}}
'''Autotööstus''' (inglise keeles ''automotive industry'') on [[auto]]de ning muude maismaal (välja arvatud rööbastel) liikuvate [[mootorsõiduk]]ite tootmisega tegelev [[tööstusharu]]. Autotööstus konstrueerib, arendab, toodab, turustab ja müüb mootorsõidukeid. See on saadava tulu põhjal üks maailma tähtsamaid majandussektoreid.
 
Autotööstus ei hõlma tööstusvaldkondi, mis tegelevad autodega pärast nende kliendile kohaletoimetamist. Nendeks on autotöökojad ja bensiinijaamad.
 
== Ajalugu ==
Esimese praktilise [[bensiinimootor]]iga mootorsõiduki ehitas 1885. aastal [[Karl Benz]] [[Mannheim]]is Saksamaal. Benzile anti tema sõiduki eest patent 29. jaanuaril 1886. Ta alustas autotootmist 1889 pärast seda, kui tema naine [[Bertha Benz]] oli 1888. aasta augustis tõestanud esimese pika reisiga, et hobuseta vanker on täiesti kasutuskõlblik igapäevaseks kasutamiseks. Alates 2008. aastast mäletatakse seda sündmust mälestusmärgiga, mis on pühendatud Bertha Benzile.
 
[[Gottlieb Daimler]] ja [[Wilhelm Mayback]] [[Stuttgart|Stuttgardist]] konstrueerisid aastal 1889 sõiduki nullist, mitte ei kasutanud selleks [[mootor]]iga [[vanker|hobuvankrit]]. Neid peetakse esimese [[mootorratas|mootorratta]] – [[Daimler Reitwagen]]i leiutajateks 1885. 1882. aastal patentis itaallane [[Enrico Bernardi]] 0,024-hobujõulise 122 cc ühesilindrilise bensiinimootori. Ta mahutas selle oma lapse kolmerattalisele, muutes selle vähemalt esimese auto ja mootorratta kandidaadiks. 1892 suurendas Bernardi kolmerattalist nii, et see suutis kanda kahte täiskasvanut.
 
Aastani 2005 juhtis [[USA]] maailma autotootmist. 1929. aastaks oli maailmas kasutusel 32 028 500 mootorsõidukit ja USA autotööstus oli tootnud neist 90%. Sel ajal oli USA-s üks auto 4,87 inimese kohta. 2006. aastal ületas [[Jaapan]] napilt USA-d tootmises ja hoidis oma kohta kuni 2009. aastani. Sealt edasi juhtis tootmist [[Hiina]] 13,8 miljoniga. 2010. aastal tootis Hiina 18,3 miljonit mootorsõidukit, mis on peaaegu kaks korda nii palju, kui tootis Jaapan (9,6 miljonit). USA on aga kolmandal kohal 7,8 miljoniga.
 
=== Esimene sõiduk ===
[[Pilt:1885Benz.jpg|pisi|Benz Patent-Motorwagon, ehitatud 1886]]
Esimeseks autoks oli [[Benz]]i [[Patent-Motorwagen]]. See ehitati 1886 ning laialdaselt peetakse seda esimeseks [[mootorsõiduk]]iks – [[sõiduk]], mille paneb liikuma [[mootor]].
 
Benzi Patent-Motorwagen oli taha paigutatud [[mootor]]iga kolmerattaline sõiduk. See sõiduk sisaldas mitmeid uusi leiutisi. See oli ehitatud terastorudest ja puitpaneelidest.
 
=== Esimene pikem reis ===
[[Pilt:Berthabenzportrait.jpg|vasakul|pisi|100px|Bertha Benz (1849–1944)]]
1888. aasta augusti alguses sõitis [[Bertha Benz]] ilma abikaasa teadmata koos oma poegade Richardi ja Eugeniga, kes olid 14 ja 15 aastat vanad, ühe Benzi alles konstrueeritud patent–mootorvaguniga [[Mannheim]]ist [[Pforzheim]]i. Sellega sai temast esimene inimene, kes sõitis [[mootorsõiduk]]iga pika maa. Vahemaa oli umbes 104 km. Enne seda olid tehtavad reisid väga lühikesed.
 
Kuigi peamine reisi põhjus oli külastada oma ema, oli Bertha Benzil ka teine motiiv: näidata oma hiilgavale mehele, kes ei tahtnud mõeldagi oma leiutise turundusele, et mootorsõiduk võib muutuda finantsiliseks õnnestumiseks, kui selle kasulikkust näidata üldsusele.
 
Oma teekonnal lahendas ta mitmeid probleeme. Ta pidi leidma [[toorbensiin]]i, lahusti, mis oli kättesaadav ainult apteegist, et kasutada seda kütusena. Tänu sellele sai siiani eksisteerinud [[Stad-Apotheke]]st (linna apteek) maailma esimene [[bensiinijaam]]. Lisaks pidi sepp aitama tal parandada ketti [[Bruchsal]]is. Piduri hõõrdkatted vahetati välja [[Bauschlott]]is ning Bertha Benz ise kasutas ühte pikka sirget juukseklambrit, et puhastada kütusetoru ummistus, ja sukapaela, et isoleerida juhe.
 
Mootorsõiduki tõttu ehmusid mitmed inimesed nende teel ning tänu sellele sai nende reis väga palju avalikku tähelepanu – nagu ta oligi lootnud. Sõit oli [[Karl Benz]]i jaoks väga abistav, sest nii sai ta teha sõidukile mitmeid täiendusi, kui ta naine teatas talle, mis teel oli juhtunud. Samas andis Bertha ka uusi ja tähtsaid soovitusi, nagu lisakäigu paigaldamine ülesmäkke sõiduks.
 
== Turvalisus ==
[[Auto]] turvalisus on disaini, ehituse, seadmete ja reguleerimise kasutamine, et vähendada autoavariide teket ja tagajärgi. Uuendused nii teedel kui ka autode konstruktsioonis on püsivalt vähendanud vigastatute ja surmade arvu arenenud maades. Siiski on autode kokkupõrked peamised surma põhjused. 2004. aastal oli autoõnnetustes hukkunute arv 1,2 miljonit. Neist ⅔ olid jalakäijad.
 
=== Aktiivne ja passiivne ohutus ===
Terminid "aktiivne" ja "passiivne" on lihtsad, kuid väga tähtsad terminid autotööstuses. "Aktiivne ohutus" kasutatakse nende tehnoloogiate puhul, mis püüavad vältida avariid, ning "passiivne ohutus" nende puhul, mis on autole sisse ehitatud ([[turvavöö]], [[õhkpadjad]] ja sõiduki üldine struktuur) ja aitavad kaitsta reisijaid avarii korral.
 
==== Õnnetuste vältimiseks ====
Õnnetuste vältimise süsteemid ja seaded aitavad nii juhti kui ka autot, et vältida kokkupõrkeid. Sellesse kategooriasse kuuluvad:
*sõiduki esilaternad, muud valgustid ja [[helkur]]id. Nende ülesanne on aidata juhil sõita pimedas, anda teistele teada, kus ja kuidas auto paikneb ning kui suur see on. Näidata sõidu suunda ja juhi kavatsusi, näiteks pööramisel või reavahetusel;
*[[peegel|peeglid]] aitavad näha tagant tulevaid [[sõiduk]]eid. Püüavad vähendada nii-öelda pimedaid nurki – kohti, kuhu ilma peegli abita ei näeks;
*roolimine, pidurdamine ja peatumissüsteem;
*automaatne pidurdussüsteem, mis aitab hoiduda ohtlikest kokkupõrgetest või neid vähendada;
*infrapuna öiseks nägemiseks, et suurendada nähtavat ala;
*kohanduvad esilaternad – kontrollivad esilaternate suunda ja kaugust ning seda just kurvides;
*tagurdamisandurid – annab juhile teada objektidest, mis jäävad tagurdamisteele;
*kohanduv kiirushoidik – hoiab ees oleva sõidukiga ohutut pikivahet;
*sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem – annab teada sõidurajalt väljakaldumisest;
*rehvirõhu jälgimise süsteem;
*veojõukontrollisüsteemid;
*elektrooniline stabiilsuskontroll – sekkub, et vältida sõiduki üle kontrolli kaotamist;
*mitteblokeeruvad pidurisüsteemid;
*elektrooniline pidurdusjõu jaotussüsteem;
*hädaolukorra pidurdussüsteem;
*kurvides rakenduv pidurikontrollisüsteem;
*automatiseeritud parkimine.
 
==== Turvameetmed inimeste kaitseks õnnetuse ajal ====
Süsteemid ja seadmed, mis vähendavad või hoiavad ära ohtlikke vigastusi, kui avarii on toimumas. Selles valdkonnas on tehtud väga palju [[Eksperiment|katseid]].
* Turvavöö – takistab või vähendab reisija liikumist ettepoole. Liikumisenergia vähendamiseks venib. Hoiab ära sõitja sõidukist väljalendamise ning kindlustab, et inimene oleks õhkpadjade toimimiseks õiges asendis.
* Õhkpadjad – paisuvad, et pehmendada reisija kokkupõrget auto erinevate sisemiste osadega. Kõige tähtsam on takistada juhil pea äralöömist vastu rooli.
* Lamineeritud esiklaas – ei purune kokkupõrkel. Takistab turvavööta inimeste peadel klaasi purustamist ning jätab minimaalse, kuid piisava nähtavuse, et oleks võimalik kontrollida autot ka pärast kokkupõrget, kui selleks on võimalust.
* Karastatud klaas – tagaklaas ja küljeaknad purunevad väikesteks osadeks, mille servad ei ole eriti teravad.
* Kägardustsoonid – neelavad ja hajutavad kokkupõrkejõu, suunates seda reisijatest kaugemale. Masinatel on esi-, taga- ja vahel ka küljekägardustsoonid.
* Turvapuur – reisijate sektsioon on ümbritsetud ülitugeva materjaliga. See on selleks, et tagada inimestele mingigi ellujäämisruum.
* Külgkokkupõrke kaitsetalad.
* Jalakäijate kaitse süsteem.
* Kauba tõke – eraldab inimesed kaubast ning tagab, et reisijad ei saa vigastada lahtise kauba tõttu. Samas aitab ära hoida autolae sissekukkumise.
 
== Majandus ==
Aastaks 2007 oli maailmas kokku umbes 806 miljonit autot ja [[kergeveok]]it, mis kulutasid üle 980 miljardi liitri [[bensiin]]i ja [[diislikütus]]t. Mootorsõidukid on arenenud majandusega riikides peamisteks transpordivahenditeks.<ref>{{cite web|publisher=Plunkett Research| url= http://www.plunkettresearch.com/Industries/AutomobilesTrucks/AutomobileTrends/tabid/89/Default.aspx |title=Automobile Industry Introduction|year=2008 |accessdate=}}</ref>
 
== Tootmine ==
{{ajakohasta}}
Tabelis on toodud riigiti mootorsõidukite tootmine. Järjestuse aluseks on võetud kogutoodang. Arvestatud on nii [[sõiduauto]]sid, [[minibuss]]e, [[buss]]e, väikseid [[tarbesõiduk]]eid, [[veoauto]]sid kui ka [[kaugsõidubuss]]e.
{|class=wikitable
! Koha nr.
! Riik/Regioon
! 2000
! 2005
! 2010
! 2011
|-
| –
| Kogu maailm
| 58 374 162
| 66 482 439
| 77 857 705
| 80 064 168
|-
| –
| Euroopa Liit
| 17 142 142
| 18 176 860
| 17 102 459
|
|-
| 1.
| Hiina
| 2 069 069
| 5 708 421
| 18 264 667
| 18 418 876
|-
| 2.
| USA
| 12 799 857
| 11 946 653
| 7 761 443
| 8 653 560
|-
| 3.
| Jaapan
| 10 140 796
| 10 799 659
| 9 625 940
| 8 398 654
|-
| 4.
| Saksamaa
| 5 526 615
| 5 757 710
| 5 905 985
| 6 311 318
|-
| 5.
| Lõuna-Korea
| 3 114 998
| 3 699 350
| 4 271 941
| 4 657 094
|-
| 6.
| India
| 801 360
| 1 638 674
| 3 536 783
| 3 936 448
|-
| 7.
| Brasiilia
| 1 681 517
| 2 530 840
| 3 648 358
| 3 406 150
|-
| 8.
| Mehhiko
| 1 935 527
| 1 624 238
| 2 345 124
| 2 680 037
|-
| 9.
| Hispaania
| 3 032 874
| 2 752 500
| 2 387 900
| 2 353 682
|-
| 10.
| Prantsusmaa
| 3 348 361
| 3 549 008
| 2 227 742
| 2 294 889
|-
| 11.
| Kanada
| 2 961 636
| 2 688 363
| 2 071 026
| 2 134 893
|-
| 12.
| Venemaa
| 1 205 581
| 1 351 199
| 1 403 244
| 1 988 036
|}
 
{{Graph:Chart
| type = line
| width = 800
| height = 400
| × = 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019
| y1 = <!-- 2000 -->5.955, 6.055, 6.626, 7.221, 7.875, <!-- 2005 -->8.447, 9.221, 9.498, 9.238, 7.234, <!-- 2010 -->8.557, 8.050, 10.104, 10.325, 10.475, <!-- 2015 -->10.084, 10.213<!-- Toyota -->
| y2 = <!-- 2000 -->5.107, 5.109, 5.017, 5.024, 5.095, <!-- 2005 -->5.211, 5.685, 6.268, 6.437, 6.067, <!-- 2010 -->7.341, 8.442, 9.064, 9.379, 9.895, <!-- 2015 -->9.872, 10.126<!-- Volkswagen -->
| y3 = <!-- 2000 -->8.133, 7.583, 8.326, 8.186, 8.067, <!-- 2005 -->9.098, 8.965, 9.350, 8.283, 6.459, <!-- 2010 -->8.476, 9.032, 9.285, 9.629, 9.609, <!-- 2015 -->7.486, 7.793<!-- General Motors -->
| y4 = <!-- 2000 -->2.488, 2.518, 2.642, 2.697, 2.766, <!-- 2005 -->3.091, 3.776, 3.987, 4.172, 4.646, <!-- 2010 -->5.765, 6.617, 7.126, 7.233, 8.009, <!-- 2015 -->7.988, 7.890<!-- Hyundai / Kia -->
| y5 = <!-- 2000 -->7.323, 6.676, 6.729, 6.566, 6.644, <!-- 2005 -->6.498, 6.507, 6.248, 5.407, 4.685, <!-- 2010 -->4.988, 5.517, 5.595, 6.077, 5.970, <!-- 2015 -->6.396, 6.429<!-- Ford -->
| y1Title = Toyota
| y2Title = Volkswagen
| y3Title = General Motors
| y4Title = Hyundai / Kia
| y5Title = Ford
| yAxisMin = 0
| yAxisTitle = Sõidukeid (miljonit)
| legend = Tootja
| linewidth = 4
| interpolate = monotone
}}
''Mootorsõidukite suurtootjad. Allikas: [http://www.oica.net/wp-content/uploads/World-Ranking-of-Manufacturers.pdf OICA]''
 
{|class=wikitable
|+ '''Järjestus tootjate järgi'''
! Koht
! Tootja
! Kokku
! Sõiduautod
! Tarbesõidukid
! Raskeveokid
! Reisibussid
|-
|
| ÜLDSE KOKKU
| 77 743 862
| 60 343 756
| 13 370 432
| 3 510 681
| 518 993
|-
| 1.
| [[Toyota Motor Corporation|TOYOTA]]
| 8 557 351
| 7 267 535
| 1 080 357
| 204 282
| 5 177
|-
| 2.
| [[General Motors|G.M]]
| 8 476 192
| 6 266 959
| 2 197 629
| 1 175
| 10 429
|-
| 3.
| [[Volkswagen|VOLKSWAGEN]]
| 7 341 065
| 7 120 532
| 220 533
|
|
|-
| 4.
| [[Hyundai Motor Company|HYUNDAI]]
| 5 764 918
| 5 247 339
| 393 701
|
| 123 878
|-
| 5.
| [[Ford Motor Company|FORD]]
| 4 988 031
| 2 958 507
| 1 962 734
| 66 790
|
|-
| 6.
| [[Nissan|NISSAN]]
| 3 982 162
| 3 142 126
| 768 833
| 71 203|
|
|-
| 7.
| [[Honda|HONDA]]
| 3 643 057
| 3 592 11
| 350 944
|
|
|-
| 8.
| PSA
| 3 605 524
| 3 214 810
| 390 714
|
|
|-
| 9.
| [[Suzuki|SUZUKI]]
| 2 892 945
| 2 503 436
| 389 509
|
|
|-
| 10.
|[[Renault|RENAULT]]
| 2 716 286
| 2 395 876
| 320 410
|
|
|-
| 11.
| [[FIAT]]
| 2 410 021
| 1 781 385
| 499 358
| 91 037
| 38 241
|-
| 12.
| [[Daimler|DAIMLER AG]]
| 1 940 465
| 1 351 372
| 221 239
| 306 903
| 60 951
|-
| 13.
| CHRYSLER
| 1 578 488
| 340 205
| 1 231 383
| 6 900
|
|-
| 14.
| [[BMW|B.M.W]]
| 1 481 253
| 1 481 253
|
|
|
|-
| 15.
|[[Mazda|MAZDA]]
| 1 307 540
| 1 233 862
| 73 077
| 601
|
|-
| 16.
| [[Mitsubishi Motors|MITSUBISHI]]
| 1 174 383
| 1 056 666
| 114 268
| 3 449
|
|-
| 17.
| CHANA AUTOMOBILE(*)
| 1 102 683
| 929 195
| 173 488
|
|
|-
| 18.
|[[TATA]]
| 1 011 343
| 579 052
| 236 967
| 171 454
| 23 870
|-
| 19.
| FAW (*)
| 896 060
| 780 507
| 93 232
| 21 288
| 1 033
|-
| 20.
| GEELY
| 802 319
| 802 319
|
|
|
|-
| 21.
| CHERY
| 692 438
| 685 103
| 7 335
|
|
|-
| 22.
| [[Fujisawa|FUJI]]
| 649 954
| 595 465
| 54 489
|
|
|-
| 23.
| DONGFENG MOTOR (*)
| 649 559
| 350 041
| 239 098
| 58 778
| 1 642
|-
| 24.
| BEIJING AUTOMOTIVE (*)
| 615 725
| 13 138
| 570 720
| 28 678
| 3 189
|-
| 25.
| [[AvtoVAZ|AVTOVAZ]]
| 545 767
| 545 767
|
|
|
|-
| 26.
| BYD
| 521 232
| 521 232
|
|
|
|-
| 27.
| ISUZU
|
| 488 484
| 32 701
| 453 379
| 2 404
|-
| 28.
| ANHUI JAC AUTOMOTIVE
| 439 327
| 200 730
| 187 572
| 51 025
|
|-
| 29.
| BRILLIANCE
| 434 182
| 226 840
| 203 969
| 3 373
|
|-
| 30.
| GREAT WALL
| 398 692
| 294 321
| 104 371
|
|
|-
| 31.
| SAIC (*)
| 346 525
| 240 439
| 105 750
| 336
|
|-
| 32.
| MAHINDRA
| 292 149
| 166 770
| 124 323
| 1 056
|
|-
| 33.
| HAFEI MOTOR
| 215 558
| 154 377
| 61 181
|
|
|-
| 34.
| [[Volvo|VOLVO]]
| 191 560
|
| 9 139
| 170 861
| 11 560
|-
| 35.
| JIANGXI CHANGHE
| 190 906
| 154 668
| 36 238
|
|
|-
| 36.
| JIANGXI JIANGLING AUTOMOTIVE
| 173 577
| 460
| 173 117
|
|
|-
| 37.
| PROTON
| 172 360
| 143 256
| 29 104
|
|
|-
| 38.
| HUNAN JIANGNAN AUTOMOBILE
| 135 648
| 135 648
|
|
|
|-
| 39.
|[[MAN SE|M.A.N]]
| 127 729
|
|
| 112 048
| 15 681
|-
| 40.
| CHONGQING LIFAN
| 126 402
| 71 090
| 45 531
| 9 781
|
|-
| 41.
| FUJIAN MOTOR
| 126 362
| 115 560
| 7 434
| 3 034
| 334
|-
| 42.
| KUOZUI
| 122 312
| 115 082
| 3 651
| 3 579
|
|-
| 43.
| SHANDONG KAIMA
| 108 422
|
| 99 182
| 9 240
|
|-
| 44.
|[[Porsche|PORSCHE]]
| 95 529
| 95 529
|
|
|
|-
| 45.
| CHEN ZHOU GONOW NANYAN CHIFENG MOTOR VEHICLE
| 92 490
| 49 039
| 43 451
|
|
|-
| 46
|[[Ziyang Nanjun Automobile|ZIYANG NANJUN MOTOR]]
| 82 062
|
| 48 080
| 32 850
| 1 132
|-
| 47.
| RONGCHENG HUATAI MOTOR
| 81 300
| 81 300
|
|
|
|}
<nowiki>*</nowiki> Grupid, kes on ühinenud, et ühiselt sõidukeid toota.
<br />Andmed on aastast 2010.<ref>{{netiviide | URL = http://oica.net/wp-content/uploads/ranking-2010.pdf | Pealkiri = World motor vehicle production| Kasutatud =22.04. 2012 | Keel =inglise }}</ref>
 
==Suurettevõtteid==
* [[BMW]]
* [[Ferrari]]
* [[Hyundai]]
* [[Suzuki]]
* [[Toyota Motor Corporation|Toyota]]
 
==Vaata ka==
*[[Jaapani autotööstus]]
 
== Viited ==
{{viited}}
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Autotööstus"