Redaktsioon: 11. november 2019, kell 00:45 redigeeri Suwa (arutelu \| kaastöö) 40 362 muudatust P Kategooria:Eesti organisatsioonid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. november 2019, kell 10:37 redigeeri eemalda R & R (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 608 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
6. rida: Esimesed notari ametikohad loodi 11. aprillil 1919 kohtuministri määrusega, millega võeti vastu otsus luua 39 töökohta. See arv hakkas iga aastaga suurenema, olles 1940. aastaks kasvanud juba 48 ametikohani.<ref name=":1">M. Ristikivi, H–T. Räis. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi. Eesti esimesed naisnotarid. 2015</ref> Notarid jaotati Eesti vabariigi alguses erinevatesse rahukogudesse. Rahukoguks nimetati toona ringkonnakohtuid. Nelja rahukogu ringkonda kuulusid Tallinna-Haapsalu, Rakvere-Paide, Tartu-Võru ja Viljandi-Pärnu rahukogud.<ref>Eesti Notarite Ühingu põhikiri. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus 1933.</ref> Rahukogudes toimetasid erinevad notarid, kes jaotati ringkonnas hajutatult ära. 1935. aasta kohtureformiga muudeti ära rahukohtute liitnimetused, nt Tartu-Võru rahukogu on nüüd Tartu ringkonnakohus.<ref>Postimees 31.01.1935: Eesti kohtute ajalooline päev. – Uus Eesti 31.01.2010</ref> Kuigi notariks saada polnud toonagi lihtne, oli notar küllaltki populaarne eriala: keskmiselt soovis ühele vabanenud kohale kandideerida neli inimest. Majanduskriisi ajal (~~1928 – 31~~1928–1931) võis see olla tingitud ka notarite teenistuse kasvuga, samal ajal kui teised firmad läksid pankrotti. Sel perioodil loodi 11 notari ametikohta.<ref>L. Vahtre. Eesti Notariaadi ajalugu 1918-2003, 61 </ref> Notariks saamisele olid ka mõned eeldused, näiteks pidi tulevane notar olema täisealine. Samuti ei tohtinud ta töötada riigiasutuses, olla kohtu poolt vangistusega karistatud ega kuuluda poliitilistesse organisatsioonidesse.<ref>Notarite Koda. Ajalugu. Notariaadi ajalugu Eestis 1918-1998. – <nowiki>https://www.notar.ee/261</nowiki>, 1.11.2019</ref> Kuigi seadused ei nõudnud notarilt juriidilist kõrgharidust, oli see tingimata tarvilik. Juba 1940. aasta määrustik eeldas notariks saamisel ülikooli õigusteaduskonna lõpetamist ja töökogemust.<ref>Notarite Koda. Ajalugu. Nõukogude periood 1940-1991. – <nowiki>https://www.notar.ee/492</nowiki>, 1.11.2019</ref> Eestis rakendati ~~1918 – 1940~~1918–1940 ladina notariaadi mudelit. Ladina notariaat kujutab endast tõekspidamist, et notar kinnitatakse ametisse eluks ajaks ja kuni 25 000 inimese kohta peaks olema üks notar.<ref name=":2">E. Alatalu. Notari töö on tagada õiguskindlus – Postimees 27.10.1997 </ref> Selle kohaselt ei saanud notar riigipalka, kuigi ta oli avalikus teenistuses töötav riigiametnik kohtuministeeriumi võimkonnas. Neile ei kehtinud ka erinevad sotsiaalsed soodustused, näiteks ei olnud neil õigust ametipensionile, kuigi teistel riigiametnikel oli see privileeg.<ref>Notarite Koda. Ajalugu. Notariaadi ajalugu Eestis 1918-1998. – <nowiki>https://www.notar.ee/261</nowiki>, 1.11.2019</ref> Eesti Notarite Ühing asus planeerima uue notariaalseadustiku eelnõu projekti, kuid enne NSV Liidu annekteerimist 1940. aasta suvel ei jõutudki notariaalseadustikku kinnitada. Tingituna piiratud tsiviilkäibest ei olnud notaril sel perioodil ühiskonnas nii suurt tähtsust kui see on tal tänapäeval.<ref name=":1" /> Saksa okupatsiooni ajal taastati jällegi osaliselt eranotariaat.<ref>L. Vahtre. Eesti Notariaadi ajalugu, 61</ref> 22. rida: Notarite Koja põhikirjaga saab tutvuda [https://www.riigiteataja.ee/akt/29738 Riigi Teataja veebilehel.] ==Viited== {{viited}}

Eesti Notarite Ühing: erinevus redaktsioonide vahel