Eesti Advokatuuri eetikakoodeks: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Annaedela (arutelu | kaastöö)
→‎Ajalugu: Keeletoimetus.
PResümee puudub
5. rida:
Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi koostamisel tugineti peamiselt [[CCBE]] eetikakoodeksi sätetele. Eetikakoodeksis on kakskümmend kuus paragrahvi, mis on jaotatud kaheksasse peatükki järgmiselt:
 
I üldsätted (§-d 1–3); II üldpõhimõtteid (§-d 4–9); III suhted advokaadibüroos (§-d 10–11); IV suhted kliendiga (§-d 12–19); V suhted kohtuga (§-d 20–23); VI suhted kolleegidega (§ 24); VII suhted avalikkusega (§ 25); VIII rakendussätted (§ 26).<ref>A. Soo, M. Tamme, lk 5.</ref>
I üldsätted (§-d 1–3);
 
II üldpõhimõtteid (§-d 4–9);
 
III suhted advokaadibüroos (§-d 10–11);
 
IV suhted kliendiga (§-d 12–19);
 
V suhted kohtuga (§-d 20–23);
 
VI suhted kolleegidega (§ 24);
 
VII suhted avalikkusega (§ 25);
 
VIII rakendussätted (§ 26).<ref>A. Soo, M. Tamme, lk 5.</ref>
 
== Ajalugu ==
57. rida ⟶ 43. rida:
== Kommenteeritud väljaanne ==
Eesti Advokatuuri eetikakoodeksist on koostatud kommenteeritud väljaanne, mis annab tõlgenduse kõigile eetikakoodeksi sätetele.<ref>A. Soo, M. Tamme, lk 3.</ref> Selle koostamiseks moodustas advokatuur töörühma, kuhu kuulusid Ain Alvin, Liina Linsi, [[Uno Lõhmus]], Elmer Muna, Martin Tamme, Anneli Soo ja [[Hannes Vallikivi]].<ref name=":1">A. Soo, M. Tamme, lk 4.</ref> Koostamise eesmärk oli luua advokaatidele praktiline juhis. Samuti on eetikakoodeksi kommenteeritud väljaanne käitumisjuhiseks juristidele ja teistele, kellele eetikakoodeksist tulenevad nõuded kohustuslikud ei ole, kuid kes peaksid siiski advokaadi kutse-eetika nõudeid järgima.<ref name=":1" />
 
 
==Viited==
{{viited}}