Erinevus lehekülje "Sirelased" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
|- style="text-align:center;"
|}
'''Sirelased''' (''Syrphidae'') kärbseliste sugukond, kuhu kuulub umbes 4500 liiki. Neid võib leida üle kogu maailma. Enamik sirelasi on mimeetilised – neil esineb [[mimikri]]. Sirelased sarnanevad tavaliselt astlalistega ([[mesilased]], [[herilased]], [[kimalased]]). Tihti on sirelased koos herilaste ja mesilastega õitel toitumas. Neil on täpselt samasugune triibuline keha. Mürgiastlaga kiletiivalisi jäljendades kaitsevad sirelased ennast putuktoiduliste eest, kuigi neil mürgiastelt ei ole. Neil on erakordselt suured silmad ning nad lendavad valju suminaga. Meil levinuim liik on ''Syrphus ribesii''.
 
Tihti on sirelased koos herilaste ja mesilastega õitel toitumas. Neil on täpselt samasugune triibuline keha. Mürgiastlaga kiletiivalisi jäljendades kaitsevad sirelased ennast putuktoiduliste eest, kuigi neil mürgiastelt ei ole. Neil on erakordselt suured silmad ning nad lendavad valju suminaga. Meil levinuim liik on ''Syrphus ribesii''.
Valmikud on väliselt üsna erinevad, kuid väga sarnaste eluviisidega – lendavad päeval ja toituvad [[nektar]]ist. Lendajatena on sirelased äärmiselt osavad, nad võivad lisaks tavalisele lennule ka õhus paigal seista ja isegi mingil määral tagurpidi lennata.
 
Valmikud on väliselt üsna erinevad, kuid väga sarnastesarnase eluviisidegaeluviisiga – lendavad päeval ja toituvad [[nektar]]ist. Lendajatena on sirelased äärmiselt osavad, nad võivad lisaks tavalisele lennule ka õhus paigal seista ja isegi mingil määral tagurpidi lennata.
 
Erinevalt valmikutest on sirelaste vastsed mitmekesisema eluviisiga. [[Mudasirelased|Mudasirelase]] vaglad elavad vees. Mõned sirelase vaglad elavad niisketes kändudes ja surnud puude tüvedes.
Üks omapärasemaid putukaid on [[mudasirelane]] (''Eristalis tenax'') keda kutsutakse "rotisabavastne". See tünnikesetaolise kehaga loomake elab tugevasti reostunud veekogude põhjamudas. Ta hingab atmosfääriõhku, selleks on tagakeha kolmest viimasest lülist kujunenud pikk (kuni 15 sentimeetrit) hingamistoru, mis sirutatakse veepinnale. Vastne võib ka sügavamale mutta pugeda, kuid sel juhul peab ta hingamiseks ikkagi kõrgemale tõusma. Enne nukkumist ronib vastne veest välja, nukk asub mullas.
 
Kõige suurem osa sirelaste vastsetestsirelasevastsetest on lehetäidest toituvad röövloomad. Selline on näiteks liik ''Syrphus balteatus''. Tema vastne imeb arengu jooksul tühjaks kuni 2000 [[lehetäid]].
 
[[Kägusirelased|Kägusirelaste]] (''Volucella'') vaglad elutsevad kimalasepesades, kus nad toituvad surnud kimalasevakladest ja pesas vedelevast prahist, surnud vakladest, sarnanedes ise kimalasega, erinedes peamiselt tiibade arvu poolest.
 
[[Kägusirelased|Kägusirelaste]] (''Volucella'') vaglad elutsevad kimalasepesades, kus nad toituvad surnud kimalasevakladest ja pesas vedelevast prahist, sealhulgas surnud vakladest, sarnanedes ise kimalasega, erinedes peamiselt tiibade arvu poolest.
 
==Galerii==
<gallery>
Image:Hoverfly on leave.jpg|''Sphaerophoria scripta''
Image:Hoverfly on flower.jpg|''Sphaerophoria scripta'', ''Hieracium'' sp.)
Image:Hoverfly on flower.JPG|''Eristalis''
Image:Schwebfliege.jpg|''Episyrphus balteatus''
Pilt:Helophilus pendulus fg04.jpg|''Helophilus pendulus'' vastne
</gallery>
 
[[Kategooria:Kahetiivalised]]
129 088

muudatust