Oluline eksimus: erinevus redaktsioonide vahel

Tehingu tühistamiseks on vaja, et tehingu tühistamise õigusega isik teeks tühistamisavalduse. Tühistamine toimub kohtuväliselt ja õigus selleks on kujundusõigus.<ref>I. Kull, V. Kõve, P. Varul jt. Tsiviilõiguse üldosa. Tallinn: Juura 2012, lk 152.    </ref> Tehingu tühistamine toob kaasa selle tagasitäitmise koos võimalusega esitada kahju hüvitamise nõue. Sellega taastatakse olukord, kus isik oleks olnud, kui ta poleks tühistatud tehingut üldse teinud.<ref name=":1">I. Kull, V. Kõve, P. Varul jt. Tsiviilõiguse üldosa. Tallinn: Juura 2012, lk 162.    </ref> Täpsemalt reguleerib eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistamist tsiviilseadustiku üldosa seadus<ref name=":0" />.

Tehingu tühistamise korral tuleb hinnata, mis pool kannaks eksimuse riisikot tehingu kehtivuse korral ja seda eelkõige tehingutes, kus üks tehingupooltest võtab endale teadlikult konkreetsete asjaolude tegelikkusele mittevastavuse riski. Sellise tehingu näiteks on hoonestatud kinnistu müügileping, mille alusel on välistatud müüja vastutus kinnistu või hoone varjatud puuduste eest. Juhul, kui eelnimetatud hoones avastatakse ulatuslikud majavammi kahjustused, ei saa ostja müügilepingut riskijaotuse reegli kohaselt eksimuse tõttu tühistada, sest tehingu alusel lasub varjatud puuduste esinemisega seonduv riisiko temal. Erand on olukord, kus müüja teadis varjatud puuduste olemasolust ja ei teavitanud sellest ostjat. Sellisel juhul on ostjal muu hulgas õigus tühistada müügileping müüjapoolse pettuse tõttu.<ref>I. Kull, V. Kõve, P. Varul jt. Tsiviilõiguse üldosa. Tallinnname=":1" Juura 2012, lk 162.    </ref>