Erinevus lehekülje "Le Mans" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 3 baiti ,  1 aasta eest
resümee puudub
P
| nimi = Le Mans
| hääldus = löm'aan
| omakeelne_nimi_1lipp = | |
| omakeelne_nimi_2 = | |
| lipu_pilt =
| lipu_link =
| vapi_piltvapp = [[Pilt:Blason de la ville de Le Mans (Sarthe).svg|100px]]
| vapi_link = [[Le Mansi vapp]]
| pindala = 52,8
| asendikaart = Prantsusmaa
}}
[[Pilt:Le Mans-Vieux Mans3.jpg|thumb|tänav vanalinnas]]
[[File:Muraille Gallo-Romaine.JPG|thumb|Gallo-Roman seinale]]
 
'''Le Mans''' on [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Pays de la Loire]]'i piirkonnas, [[Sarthe'i departemang]]u keskus. Asub [[Sarthe]] ja [[Huisne]] jõgede liitumiskohas.
 
Le Mansi peetakse esimeseks linnaks Euroopas, mis alustas "sõpruslinnade" traditsiooni. Le Mansi esimeseks sõpruslinnaks sai [[Paderborn]] [[Saksamaa]]l aastal 836. See ühendus ristiti Euroopa Valguseks.
 
== Asend ja suurus ==
Le Mans on Sarthe ja Huisne jõe ristumiskohas, umbes 220  km Pariisist ja 200 km Nantes'ist. Geograafililiselt jääb Le Mans suurte ja tähtsate maanteede ristumiskohale Põhi-Lõuna: Calais-Bayonne (Inglismaa-Hispaania).
 
Linna pindala on 52  km², mille järgi on Le Mans pärast Nantes'i Prantsusmaa lääneosa üks suuremaid linnu.
 
== Elanikkond ==
Elanike arvuks loeti 2007. aastal 148  340. Mis tähendab, et Pays de la Loire's on Le Mans pärast Nantes'i ja Angersi kolmandal kohal, 16. kohal Prantsusmaal.
 
== Majandus ==
Raudteede loomisega suurenes linn järsult.
1842. aastal lõi Ernest Sylvain Bollée kellade valamise tööstuse, millele järgneb rida suuri ettevõtteid.
Tema poeg [[Amedee Bollee]] tootis 1873. aastast alates mitu aurumasinat. 1896. aastal valmis esimene bensiinimootoriga auto.
Aastal 1906 toimus esimene Prantsuse Grand Prix, millest hiljem sündis "24 tunni ralli" loomise idee.
Lennunduse pioneerid vennad [[Vennad Wrightid|Wilbur ja Orville Wright]] tulid Bollee vendade kutsel Le Mansi katsetama lennukit [[Flyer Model A]], mis tõusis õhku 8. augustil 1908.
 
== Ajalugu ==
[[PiltFail:Le Mans-Vieux Mans3.jpg|thumbpisi|tänavpüsti|Tänav vanalinnas]]
Inimasustuse alguseks loetakse umbes [[4. aastatuhat eKr|4000. aastat eKr]]. Esimesed elanikud sarnasesid [[keldid|keldi hõimud]]ele: Aulerc'id, hõim [[Loire]] ja [[Seine]] jõgede vahel. Neist saab oluline rahvas ehituses, [[põllumajandus]]es ja kaubanduses. Leiud on tõestanud nende kaubandusliku tähtsust, ning "raha" kasutusele võttu juba enne [[1. sajand eKr|1. sajandil eKr]]. Ka [[Caesar]]i [[Kommentaarid Gallia sõjast|märkmed]] 5000 Cenomanist [[Gallia sõjad|Gallia sõja]] Vercingétorix' lahingus, mis olevat veerand kogu lääne [[Gallia]] sõjaväest, annavad tunnistust piirkonna tähtsusest.
[[FileFail:Muraille Gallo-Romaine.JPG|thumbpisi|Gallo-RomanRooma seinalelinnamüür]]
 
Inimasustuse alguseks loetakse umbes [[4. aastatuhat eKr|4000. aastat eKr]]. Esimesed elanikud sarnasesid [[keldid|keldi hõimudhõimudele]]ele: Aulerc'id, hõim [[Loire]] ja [[Seine]] jõgede vahel. Neist saab oluline rahvas ehituses, [[põllumajandus]]es ja kaubanduses. Leiud on tõestanud nende kaubandusliku tähtsust, ning "raha" kasutusele võttu juba enne [[1. sajand eKr|1. sajandil eKr]]. Ka [[Caesar]]i [[Kommentaarid Gallia sõjast|märkmed]] 5000 Cenomanist [[Gallia sõjad|Gallia sõja]] Vercingétorix' lahingus, mis olevat veerand kogu lääne [[Gallia]] sõjaväest, annavad tunnistust piirkonna tähtsusest.
 
Esmamainitud geograaf [[Ptolemaios]]e poolt kui Vindinium või Vindunum, mis on keldi päritolu nimi, kus ''Vindo'' tähendab "valge" või "hele", ja ''dunum'' tähendab "küngas" või "kindlus".
Roomlased vallutasid linna [[47 eKr]], muutes selle [[Rooma provintsid|Rooma provintsprovintsiks]]iks [[Gallia Lugdunensis]]. [[1. sajand|1.]]–[[3. sajand]]il [[Rooma impeerium]]is muudeti linna nimi Subdunumiks, mille algus oli keldikeelne ja mis muutub läbi ladina keele prantsuspärasemaks, kuid mis tähendab "linna kindluse jalamil". Aulerci pealinnana on Le Mans tuntud ka kui Civitas Cenomanorum (Cenomani'de linn). Jäljed [[3. sajand]]il ehitatud [[amfiteater|amfiteatrist]] on tänaseni säilinud, üks osa rooma vannidest on tänaseni konserveeritud, paraku suurem osa rooma vannidest jäid 3. sajandi keskel keerulise poliitilise olukorra tõttu ehitatud [[linnamüür]]ide alla, mis on üks paremini omal kujul säilinud Gallo-Rooma linnamüüre Euroopas.
 
[[Maine (Prantsusmaa)|Maine]] pealinnana oli Le Mans tunnistajaks [[11. sajand]]i võimuvõitlusetele Põhja-Prantsusmaa [[Anjou]] ja [[Normandia hertsog]]i dünastiate vahel. Normandia hertsogi võiduga Maine üle, sai sellest ka tugipunkt [[Normandia hertsogkond|Normandia hertsogkonna]] valitsejale [[William Vallutaja]]le Inglismaa vallutamisel 1066. aastal. Kuigi 1069. aastal linnaelanike ülestõusuga läks linna võim [[Hugh V]] 'ile (Anjou) kellest sai [[Maine hertsog]], ning sama pärilusliini kaudu jäi Maine valitsema [[Anjou dünastia]]. Anjou [[Geoffroy V]] abiellus 17. juunil 1128, [[Le Mansi katedraal]]is [[Keisrinna Matilda|Inglismaa-Mathilde]]'ga (William Vallutaja lapselaps): liit, millest sai aluse Inglismaa kuninglik Plantagenet'e dünastia. Liidust 1130. aastal sündinud [[Henry II|Henry II Plantagenet]] ristiti Le Mansi katedraalis ning 1154 päris ta ka Inglismaa trooni.
 
Plantagenet [[impeerium]]ist sai suurim [[kuningriik]], suurem kui [[Prantsusmaa kuningriik]] kuni 1189. aastani, mil Prantsuse kuningas [[Philippe Auguste]] alustas rünnakut Inglismaa vastu püüdes Le Mansi enda valdusse saada. Linn jäi [[Richard I|Richard I Lõvisüdame]] lese Navarra Bérangère [[kaasavara]]ks, kes veedab surema osa oma üksikust elust Le Mansis ning kes on ka maetud linna lähedale tema enda rajatud l'Epau kloostrisse.
Iidsed Rooma müürid kaitsesid linna [[1356]]. aastal [[Lancasteri dünastia|Lancasterite]] rünnakute vastu [[Saja-aastane sõda|Saja-aastase sõja]] (1337–1453) alguses, kuid hiljem sai linn tunda kibedat kohtlemist, kuni [[1448]]. aastani, mil läks taas prantslaste valdusse.
 
== Vaatamisväärsused ==
 
* Le Mansi vanalinn (Cité Plantagenêt, pr.k Vieux Mans). Munakivitänavad, pool-puittoestusega majad. Fassaadid, mida tunneme filmidest "Cyrano de Bergerac" [[Gérard Depardieu]]'ga peaosas (1989) või "Raudne mask" [[Leonaro di Caprio]]ga peaosas (1997)
* Katedraal St. Julien, mis on pühendatud linna esimesele piiskopile St. Julienile
* Rooma müüri tornid, rooma vannid, mis on suveperioodil lavaks valgusmängule, mis räägib linna ajaloost
* Jardin des Plantes, avalik park, rikkaliku taimestikuga
* Kuninganna Bérengère muuseum, kollektsioon kohalikust kunstist ja Le Mansi tavaelust
* Tesse Muuseum, kaunite kunstide muuseum, sisaldab ka rikkaliku Egiptuse arheoloogia kollektsiooni
* Automuuseum
* Carré Plantagenet, Ajaloo ja arheoloogia muuseum
* Arche de la Nature 40 ha looduskaitseala linna kõrval
 
== Mootorisport ==
Vaatamata oma värvikale ajaloole on tänapäeval linn rohkem tuntud [[Le Mansi 24 tunni võidusõit]] (''24Heures Du Mans'') poolest, mida peetakse seal aastast 1923. Linnas on kaks eraldi võidusõidu rada, mis kohati ka ristuvad. Väiksem rada Bugatti Circuit ja mis on pühendatud Ettore Bugattile, on aasta läbi kasutuses olev rada. Pikem ja kuulsam Circuit de la Sarthe koosneb kohati ka tavalisest maanteest, mis võistluste ajal avalikuks kasutuseks suletakse. Esimene Prantsuse Grand Prix toimus Le Mansis aastal 1906.
 
== Elanike arv ==
Elanike arvuks loeti 2007. aastal 148 340. Mis tähendab, et Pays de la Loire's on Le Mans pärast Nantes'i ja Angersi kolmandal kohal, 16. kohal Prantsusmaal.
 
== Geograafia ==
Le Mans on Sarthe ja Huisne jõe ristumiskohas, umbes 220 km Pariisist ja 200 km Nantes'ist. Geograafililiselt jääb Le Mans suurte ja tähtsate maanteede ristumiskohale Põhi-Lõuna: Calais-Bayonne (Inglismaa-Hispaania).
 
Linna pindala on 52 km², mille järgi on Le Mans pärast Nantes'i Prantsusmaa lääneosa üks suuremaid linnu.
 
== Majanduslik areng ==
Raudteede loomisega suurenes linn järsult.
1842. aastal lõi Ernest Sylvain Bollée kellade valamise tööstuse, millele järgneb rida suuri ettevõtteid.
Tema poeg [[Amedee Bollee]] tootis 1873. aastast alates mitu aurumasinat. 1896. aastal valmis esimene bensiinimootoriga auto.
Aastal 1906 toimus esimene Prantsuse Grand Prix, millest hiljem sündis "24 tunni ralli" loomise idee.
Lennunduse pioneerid vennad [[Vennad Wrightid|Wilbur ja Orville Wright]] tulid Bollee vendade kutsel Le Mansi katsetama lennukit [[Flyer Model A]], mis tõusis õhku 8. augustil 1908.
 
== Viited ==
== Välislingid ==
{{commons|Le Mans}}
* [http://www.ville-lemans.fr/ Le Mansi koduleht]
 
[[Kategooria:Prantsusmaa linnad]]
[[Kategooria:Sarthe'i departemangu vallad]]
[[Kategooria:Le Mans| ]]