Kohtutäituri tasu: erinevus redaktsioonide vahel

Eesti õiguskorras on kohtutäituri tasu arvestamise alused sätestatud kohtutäituri seaduses<ref>Kohtutäituri seadus. – RT I, 29.06.2018, 20.</ref>. Kuna kohtutäitur peab avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena<ref>Kohtutäituri seadus, § 2 lg 1.</ref>, ei maksa temale tasu riik, vaid selle maksmise kohustus on võlgnikul<ref>Kohtutäituri seadus, § 30 lg 2.</ref>. Kohtutäituri tasu nõutakse sisse koos võla põhisummaga. Osa saadud tasust peab kohtutäitur kulutama oma büroo ülalpidamisele.<ref name=":0">Tasud. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. Tasud. – <nowiki>http://www.kpkoda.ee/content/avaliku-poole-lingid/tasud</nowiki> (21.09.2019).</ref> Kohtutäituril on õigus võtta ametitoimingu eest tasu ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult kohtutäituri seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Samuti on kohtutäituril keelatud sõlmida kokkuleppeid seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks.<ref>Kohtutäituri seadus, § 28 lg 2.</ref> Kohtutäituri tasu võib kohtutäitur sisse nõuda nii kindlate summadena kui ka tunnitasuna. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse saab vaidlustada täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.<ref name=":0" />

Menetluse alustamise tasu muutubsaab sissenõutavaksnõuda sisse pärast menetluse alustamisegaalustamist<ref>Kohtutäituri seadus, § 32 lg 1.</ref>. Kohtutäituri põhitasu muutubsaab sissenõutavaksnõuda sisse siis, kui rahalise nõude täitmisel täitmisteate kättetoimetamisegatoimetatakse võlgnikule täitmisteade, mitterahaliste nõuete täitmisel ja muude täitetoimingute tegemisel aga täitetoimingute lõpetamisega<ref>Kohtutäituri seadus, § 32 lg 2.</ref>. Kohtutäituri põhitasu sõltub täitmisele esitatud nõude suurusest ning seda arvutatakse kohtutäituri seaduses toodud tabeli järgi<ref>Kohtutäituri seadus, § 35 lg 1.</ref>. Kohtutäitur võib nõuda võlgnikult ka lisatasu, näiteks siis, kui täitetoiming on tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Lisatasu liidetakse põhitasule ja seda saab nõuda üksnes juhul, kui võlgnik on jätnud nõude täitmata vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ning kohtutäitur on teinud täitetoimingu, mille eest on õigus saada lisatasu.<ref>Kohtutäituri seadus, § 43 lg 1.</ref> Kohtutäituri tasule lisandub [[käibemaks]]<ref>Kohtutäituri seadus, § 32 lg 3.</ref>.

Kohtutäitur võib esitada avalduse kinnisasjale sissenõude pööramiseks, kui kinnisasja on varem arestinud teine kohtutäitur ([[sundtäitmisega ühinemine]])<ref>Täitemenetluse seadustik, § 149 lg 1. – RT I, 19.03.2019, 15.</ref>. Vaidlust tekitab küsimus, kas kohtutäituril on kinnisasjale sissenõude pööramisel õigus saada muu hulgas ka kohtutäituri tasu. Kohtupraktikas on käsitletud olukorda, milles [[Ühinemisavaldus|ühinemisavalduse]] (st tasu saamise avalduse) esitanud kohtutäitur (avaldaja) kaebas kohtusse teise kohtutäituri peale, kuna too lubas oma otsuses täitemenetlusega ühineda sissenõudjal, kuid ei lubanud avaldajal ühineda kohtutäituri tasuga. [[Riigikohus]] leidis, et mitme täitemenetluse korral ei või võlgnikule tekkivad kulutused olla suuremad kui juhul, mil need menetlustoimingud oleksid koondatud ühe kohtutäituri täitemenetlusse<ref name=":1">RKTKm 3-2-1-164-13 p 17.</ref>. Kui täitmisel olevtäidetav rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga<ref>Kohtutäituri seadus, § 32 lg 5.</ref>. Seega on ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituril õigus ühineda menetluse alustamise tasu- ja täitekuludega, kuid mitte kohtutäituri põhitasuga<ref>RKTKm 3-2-1-164-13 p 18.</ref>. Selle eesmärk on vältida kohtutäituriseda, tasuet mitmekordsetvõlgnik maksmistmaksab võlgnikultmitmekordse kohtutäituri tasu.<ref name=":1" />.