Võrgulina: erinevus redaktsioonide vahel

Võrgulina valmistati [[19. sajand]]i lõpuni enamasti kodus [[ketramine|kedratud]] [[lina]]sest lõngast. Selle kudumisel kasutati [[võrguhark]]i, [[kaladi]]t, [[ui]]d, raskusvihti. Võrgulinast valmistati põhiliselt kalapüüniseid -: [[kalavõrk]]e, [[noot (kalandus)|nootasid]], [[kahv]]u, [[rüsa]]sid, jämedamast nöörist ka [[märss]]e, [[hüljes|hülge]]- ja [[hunt|hundi]]võrke jm. Kasutati mitut sõlmimisviisi: harilik [[sõlm]], täielik umbsõlm, ristsõlm, silmussõlm, vene sõlm. Võrgusilmade suuruse mõõtmiseks kasutati näpuotsi, seetõttu nimetati võrku kahe-, kolme-, nelja- jne sõrmeliseks<ref name="Eesti rahvakultuuri leksikon"/>.

Kuna [[puuvill]]ane võrgulina oli märksa paremate püügiomadustega kui linane, hakati 19. sajandi lõpus neid kuduma ostetud puuvillniidist. Hiljem osteti kasutuseks juba vabrikus kootud puuvillast võrgulina<ref name="Eesti rahvakultuuri leksikon"/>.