Loomade veregrupid: erinevus redaktsioonide vahel

Loomade '''veregruppe''' määratakse kindlaks erütrotsüütides[[erütrotsüüt]]ides olevate teatud [[Antigeen|antigeenide]] olemasolu või puudumise alusel. Inimese [[AB0-süsteem|ABO veregrupisüsteemi]] antigeene leidub [[Inimahvlased|inimahvides]] ning [[Pärdiklased|Vana Maailma ahvides]]. Teiste loomade veri võib mõnikord aglutineeruda inimese veregrupi [[Reagent|reagentidega]], kuid loomade veregruppide [[Antigeen|antigeenide]] struktuur ei ole alati identne inimeste omadega. Seetõttu kasutatakse enamiku loomade veregruppide klassifitseerimisel teistsuguseid vere määramise süsteeme.

[[Koer|Koertel]] on üle 13 veregrupi ning nende punased verelibled võivad sisaldada nende kombinatsioone. Koerte veretüüpe määratakse tavaliselt DEA (''dog erythrocyte antigen'') süsteemi alusel. Rahvusvaheliste standardite põhjal eristatakse kaheksa DEA tüüpi.<ref name="pmid1928828">{{Cite journal|title=Expansion of the canine A blood group system|journal=Anim. Genet.|volume=22|issue=3|pages=227–35|year=1991|doi=10.1111/j.1365-2052.1991.tb00672.x|pmid=1928828}}</ref> <ref name="pmid1492701">{{Cite journal|title=Canine blood groups: description of 20 specificities|journal=Anim. Genet.|volume=23|issue=6|pages=509–15|year=1992|doi=10.1111/j.1365-2052.1992.tb00169.x|pmid=1492701}}</ref> <ref name="pmid1465504">{{Cite journal|title=Reactivity of lichen lectins with blood typed canine erythrocytes|journal=Res. Vet. Sci.|volume=53|issue=3|pages=315–9|date=November 1992|doi=10.1016/0034-5288(92)90132-L|pmid=1465504}}</ref> Kõige rohkem esineb DEA 4 ja DEA 6, mis esineb ligikaudu 98% koertest. Seega saavad nende veretüüpidega koerad olla enamuse koerte populatsiooni doonoriteks.

DEA 1 veregrupp (varasemalt tuntud kui A veregrupp) võib koosneda neljast alleelist: negatiivne, 1.1, 1.2 ning 1.3. DEA 1.1 ja DEA 1.2 on kõige tähtsamad antigeenid ning neid leidub ligikaudu 60% koertest.<ref>{{Netiviide|autor=Hohenhaus AE. . Transfus Med Rev 2004;18(2):117-126117–126.|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15067591|pealkiri=Importance of blood groups and blood group antibodies in companion animals|väljaanne=Transfus Med Rev.|aeg=18 aprill 2004|vaadatud=9 november 2019}}</ref> DEA 1.3 on teadaolevalt vaid Austraalia koertel, põhiliselt saksa lambakoertel. DEA 1 negatiivse veregruppiga koerad on universaalsed doonorid. DEA 1.1 positiivsete koerte verd ei tohiks aga kunagi vereülekandeks teha DEA 1.1 negatiivsete koertele.<ref name="urlDMS Laboratories, Inc.">{{Cite web|last=|first=|url=http://www.rapidvet.com/canine.htm|title=Canine Blood Typing|publisher=(DMS) Laboratories, Inc.|website=|date=|access-date=2019-11-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20110715155155/http://www.rapidvet.com/canine.htm|archive-date=2019-11-09}}</ref>

DEA 3 esineb 23% [[inglise hurtadesthurt]]adest ja 30% inglise hurtadest on DEA 5 positiivsed.<ref>Hale AS. Canine blood groups and their importance in veterinary transfusion medicine. ''Vet Clin North Am Small Anim Pract'' 1995;25(6):1323-13321323–1332.</ref>

Lisaks DEA veregrupidele eristatakse ka Dal veregruppi, mis avastati 2007. aastal ja seda leidus umbes 93% USA koertest. Seda nimetati ajutiselt Daliks, kuna indeksjuhtum hõlmas dalmaatsia koera.<ref>Blais MC, Berman L, Oakley DA, et al. Canine Dal blood type: a red cell antigen lacking in some Dalmatians. ''J Vet Intern Med'' 2007;21(2):281-286281–286.</ref>

[[Kass|Kassidel]] eristatakse tavaliselt kolme veregruppi: A, B ja AB. Enamus Ameerika Ühendriikide kassidest on A-tüüpi kassid, kuid teistes riikides, näiteks Austraalias, suureneb B-tüüpi kasside protsent. <ref name="CatType">{{Cite journal|title=Frequencies of feline blood groups in the United States|journal=J. Am. Vet. Med. Assoc.|volume=195|issue=9|pages=1230–2|date=November 1989|doi=|pmid=2584120}}</ref> <ref name="Oz">{{Cite journal|title=The prevalence of feline A/B blood types in the Sydney region|journal=Aust. Vet. J.|volume=83|issue=1–2|pages=38–44|year=2005|doi=10.1111/j.1751-0813.2005.tb12190.x|pmid=15971816}}</ref> Inglismaal läbi viidud uuringus olid 87,1% sugupuudeta kassidest A-tüüpi, samal ajal kui ainult 54,6% sugupuude kassidest olid A-tüüpi. <ref>{{Cite journal|last=Knottenbelt|first=CM|title=Determination of the prevalence of feline blood types in the UK|journal=J Small Anim Pract|volume=40|issue=3|pages=115–118|date=March 1999|doi=10.1111/j.1748-5827.1999.tb03051.x|pmid=10200921}}</ref> A- ja B-tüüpi kassidel esinevad veres alloantikehad vastasveregrupile. Tavaliselt on B-tüüpi verega kasside reaktsioon A-tüüpi verele raskem kui vastupidi. Selle põhjal peaks kõigil kassidel enne vereülekannet või tõuaretust olema lihtne vereanalüüs, et teha kindlaks nende veregrupp, et vältida hemolüütilist haigust (või vastsündinu isoerütrolüüsi ). Samuti on oluline kontrollida doonorikasside FeLV / [[Kasside immuunpuudulikkuse viirus|FIV]] staatust.

Enne vereülekannet tuleks deaalisideaalis teha [[Sobivustest|sobivustestisobivustest]] või kasutada universaalset doonorit. Ideaalseks universaalseks doonoriks on mitte [[Inglise täisvereline ratsahobune|puhtatõulist]] kastreeritud looma, kess onsobib Aa, Ca ja Qa negatiivne ning mittepuhtatõuline kastreeritud loom. Kui selline loom ei ole kättesaadav, võib doonorina kasutada hobust, eelistatult patsiendiga sama tõugu, ja teha sobivustesti, segades doonori seerumit patsiendi verega. Kui segu aglutineerub, sisaldab doonori veri patsiendi vere vastaseid antikehi ja seda ei tohiks kasutada. <br />

{{Viited}}<br />