Tartu Ringkonnakohus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
added {{reflist}} template (booster)
Resümee puudub
Märgis: Teksti peitmine
1. rida:
{{Toimeta|lisaja=Kruusamägi|aasta=2018|kuu=september}}
{{Infokast organisatsioon
| nimi = Tartu Ringkonnakohus
| omakeelne_nimi =
| embleem =
| embleemiallkiri =
| pilt =
| pildiallkiri =
| lühend =
| deviis =
| asutatud =
| asutaja = <!-- või: | asutajad = -->
| lõpp =
| tüüp =
| staatus =
| eesmärk = Tartu Ringkonnakohus vaatab teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi [[Tartu Maakohus|Tartu]] ja [[Viru Maakohus|Viru Maakohtu]] ning [[Tartu Halduskohus|Tartu Halduskohtu]] lahendeid
| peakorter =
| asukoht = [[Lossi tänav (Tartu)|Lossi tänav]] 17 (1993–2002)<br> [[Kalevi tänav]] 1 (2002–)
| piirkond =
| liikmed = <!-- või: | liikmeid = -->
| keeled = <!-- või: | keel = -->
| peasekretär =
| juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" -->
| juht_nimi =
| juht2_nimetus =
| juht2_nimi =
| juht3_nimetus =
| juht3_nimi =
| juht4_nimetus =
| juht4_nimi =
| võtmeisikud = Tartu Ringkonnakohtu esimees on [[Tiina Pappel]]
| peaorgan = [[Justiitsministeerium]]
| emaorg =
| allorg =
| eelarve =
| töötajad = <!-- või: | töötajaid = -->
| vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = -->
| veebileht =
| märkused =
}}
'''Tartu Ringkonnakohus''' on Eesti teise astme kohus asukohaga Tartus.
 
3. juulil 1992 jõustunud Eesti põhiseaduse alusel taastati Eestis kolmeastmeline kohtusüsteem. Tartu Ringkonnakohus alustas tegevust 15. septembril 1993.
19. augustil 1993. aastal nimetas president Lennart Meri Tartu Ringkonnakohtu kohtunikeks [[Hele-Kai RemmeliRemmel]]i, [[Peeter JerofejeviJerofejev]]i, [[Ott JärvesaareJärvesaar]]e, [[Ago KutsariKutsar]]i, [[Mati Kartau]], [[Aarne SarjaseSarjas]]e ja [[Henn JõksiJõks]]i. Kohtu esimeheks määras Riigikogu [[Ago KutsariKutsar]]i, kes töötas selles ametis kuni aastani 2009. 15. septembril 1993. aastal alustasid tööd ringkonnakohtud, millega käivitus kolmeastmeline kohtusüsteem. Esialgu moodustati vaid tsiviil- ja kriminaalkolleegiumid[[kriminaalkolleegium]]id.
[[Fail:Veski 32 Tartu.jpg|pisi|Tartus Veski 32 asuv omaaegne rahukogu hoone]]
Tartu Ringkonnakohus vaatab teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi Tartu ja Viru Maakohtu ning Tartu Halduskohtu lahendeid nende peale esitatud Eesti Vabariigi kohtusüsteemi alguseks loetakse Ajutise Valitsuse 18. novembri 1918. aasta määrust ajutiste kohtute sisseseadmise üle. Selle alusel andis kohtuminister korralduse Vene keisririigi ajal Eesti alal asunud kohtuasutuste tegevuse taasalustamiseks.
 
Tartu Ringkonnakohus vaatab teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi Tartu ja Viru Maakohtu ning Tartu Halduskohtu lahendeid nende peale esitatud kaebusi.
Tsaariaegsete ringkonnakohtute ja rahukogude liitmisel moodustati neli rahukogu: Tallinna-Haapsalu, Tartu-Võru, Rakvere-Paide ja Viljandi-Pärnu. Tartu-Võru Rahukogu tööpiirkonnaks määrati Tartu ja Võru maakonnad ning Eesti Vabariigi külge liidetud endise Pihkva kubermangu osad.
 
Rahukogud olid apellatsiooni ehk teise astme kohtuteks rahukohtute otsustele ning esimese astme kohtuteks keerukamates kriminaal- ja tsiviilasjades apellatsioon- ja määruskaebuste alusel.
 
Praegu töötab kohtus 16 kohtunikku, kes vaatavad läbi tsiviil-, kriminaal-, väärteo- ja haldusasju kolmeliikmelises koosseisus.
 
Tartu Ringkonnakohtu esimees on Tiina Pappel<ref>[https://www.just.ee/et/uudised/tartu-ringkonnakohtu-esimeheks-saab-tiina-pappel Tartu ringkonnakohtu esimeheks saab Tiina Pappel], www.just.ee, </ref> ja kohtudirektor Tiina Ereb.
 
1993–2002 paiknes kohus aadressil [[Lossi tänav (Tartu)|Lossi tänav]] 17. 2002. aasta augustis kolis kohus Tartu kohtumajja aadressil [[Kalevi tänav]] 1.
 
==Ajalugu==
 
{{Infokast organisatsioon
| nimi = Tartu-Võru Rahukogu (1918–1935)<br>Tartu Ringkonnakohus (1935–1940)
| omakeelne_nimi =
| embleem =
| embleemiallkiri =
| pilt = [[Fail:Veski 32 Tartu.jpg|pisi|]]
[[Fail:Veski| 32pildiallkiri = Tartu.jpg|pisi|Tartus Veski 32 asuv omaaegne rahukogu hoone]]
| lühend =
| deviis =
| asutatud = 1918
| asutaja = <!-- või: | asutajad = -->
| lõpp = 1940
| tüüp =
| staatus =
Rahukogud| olideesmärk apellatsiooni = [[apellatsioon]]i ehk teise astme kohtuteks rahukohtute[[Rahukohus|rahukoh]]tute otsustele ning esimese astme kohtuteks keerukamates kriminaal- ja tsiviilasjades apellatsioon- ja määruskaebuste alusel.
| peakorter =
| asukoht = [[Veski tänav (Tartu)|Veski tänav]] 32 (1922–1935)<br>
| piirkond =
| liikmed = <!-- või: | liikmeid = -->
| keeled = <!-- või: | keel = -->
| peasekretär =
| juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" -->
| juht_nimi = [[Lui Olesk]] ([[21. november]] (1918 – [[25. juuli]] 1919)<br>[[Vladimir Kuusik]] (1933 – 1935)<br>[[Rudolf Gabrel]]<br>[[Tõnis Sarepera]]<br> [[Ernst Hansson]] (1943)
| juht2_nimetus =
| juht2_nimi =
| juht3_nimetus =
| juht3_nimi =
| juht4_nimetus =
| juht4_nimi =
| võtmeisikud =
| peaorgan = [[Kohtuministeerium]]
| emaorg =
| allorg =
| eelarve =
| töötajad = <!-- või: | töötajaid = -->
| vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = -->
| veebileht =
| märkused =
}}
Eesti Vabariigi kohtusüsteemi alguseks loetakse Ajutise Valitsuse 18. novembri 1918. aasta määrust ajutiste kohtute sisseseadmise üle. Selle alusel andis kohtuminister korralduse Vene keisririigi ajal Eesti alal asunud kohtuasutuste tegevuse taasalustamiseks.
 
Tsaariaegsete ringkonnakohtute ja rahukogude liitmisel moodustati neli [[rahukogu]]: [[Tallinna-Haapsalu Rahukogu|Tallinna-Haapsalu]], Tartu-Võru, [[Rakvere-Paide Rahukogu|Rakvere-Paide]] ja [[Viljandi-Pärnu Rahukogu]]. Tartu-Võru Rahukogu tööpiirkonnaks määrati [[Tartu maakond|Tartu]] ja [[Võru maakond|Võru maakonnadmaakon]]nad ning Eesti Vabariigi külge liidetud endise [[Pihkva kubermangukubermang]]u osad.
 
Rahukogud olid apellatsiooni[[apellatsioon]]i ehk teise astme kohtuteks rahukohtute otsustele ning esimese astme kohtuteks keerukamates kriminaal- ja tsiviilasjades.
 
'''''Tartu Ringkonnakohtu loomine ja tegevus Eesti Vabariigi ajal'''''
 
Tartu-Võru Rahukogu (hilisem Tartu Ringkonnakohus) loodi kohtuministeeriumi korraldusega 24. novembril 1918 ja selle esimeheks nimetati [[Lui Olesk]].
 
Rahukogud said endale alalised liikmed. Kohtuasju arutati ja otsustati kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Kohtupidamise ja asjaajamise keeleks sai eesti keel. Tartu-Võru Rahukogu asus aastatel 1922–1935 Tartus [[Veski tntänav (Tartu)|Veski tänav]] 32.
 
1935. aastal nimetati rahukogud ümber ringkonnakohtuteks. Alates 1. veebruarist 1935 sai Tartu-Võru Rahukogust '''Tartu Ringkonnakohus'''. Tartu Ringkonnakohus kolis 1935. aasta sügisel [[Aia tänavaletänav (Tartu)|Aia tänav]]ale, [[Riigikohus|Riigikohtu]] endistesse ruumidesse.
 
'''''Kohtute ümberkorraldamine 1940'''''
35. rida ⟶ 111. rida:
1940. aastal reformiti ringkonnakohtud nõukogude kohtukorralduse kohaselt. Saksa okupatsiooni ajal 1941. aasta sügisel loodi ajutiste kohtutena kriminaalkohtud, 1942. aasta kevadel alustasid tegevust jälle ringkonnakohtud, mis tegutsesid kuni Saksa okupatsiooni lõpuni 1944. aasta sügisel.
 
==Välislingid==
'''''Tartu Ringkonnakohtu taasmoodustamine'''''
*[[Toomas Anepaio]], [https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/rahukogud_ringkonnakohtud_eesti_vabariigis.pdf Toomas Anepaio artikkel „Rahukogud (ringkonnakohtud) Eesti Vabariigis“]{{Eesti kohtusüsteem}}
 
19. augustil 1993. aastal nimetas president Lennart Meri Tartu Ringkonnakohtu kohtunikeks Hele-Kai Remmeli, Peeter Jerofejevi, Ott Järvesaare, Ago Kutsari, Mati Kartau, Aarne Sarjase ja Henn Jõksi. Kohtu esimeheks määras Riigikogu Ago Kutsari, kes töötas selles ametis kuni aastani 2009. 15. septembril 1993. aastal alustasid tööd ringkonnakohtud, millega käivitus kolmeastmeline kohtusüsteem. Esialgu moodustati vaid tsiviil- ja kriminaalkolleegiumid.
 
[https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/rahukogud_ringkonnakohtud_eesti_vabariigis.pdf Toomas Anepaio artikkel „Rahukogud (ringkonnakohtud) Eesti Vabariigis“]{{Eesti kohtusüsteem}}
 
== Viited ==