Eurofighter Typhoon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
18. rida:
1983. aastal käivitasid Suurbritannia, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja [[Prantsusmaa]] programmi "Future European Fighter Aircraft" (FEFA). Loodav lennuk pidi olema lühikese hoovõtu- ja maandumisteekonnaga. Pärast prantslaste 1984. aasta nõudmist, et välja töötataks ka [[lennukikandja]]tel kasutatav versioon, ning nende soovi saada projektis juhtroll tõmbusid Suurbritannia, Lääne-Saksamaa ja Itaalia projektist tagasi ning algatasid uue EFA programmi. 2. augustil 1985 alustasid nad Eurofighteri projekti ning teatasid, et Prantsusmaa ja Hispaania otsustasid projektis mitte osaleda. Vaatamata Prantsusmaa survele liitus Hispaania juba sama aasta septembris uuesti Eurofighteri projektiga. Prantsusmaa lahkus projektist aga lõplikult ning arendas oma algsest ACX-i prototüübist välja [[Dassault Rafale]]'i.
Koos tegutsevad riigid asutasid [[1986]]. aastal ettevõtte Eurofighter Jagdflugzeug GmbH, mis hakkas lennukit projekteerima. Projekti haldas NETMA (''NATO Eurofighter and Tornado Management Agency''), mis oli ka esimene klient. Lennuki prototüübi esmalend toimus [[27. märts]]il [[1994]], saritootmist alustati [[2003]]. aastal. Lennuki konstruktsioonis on kasutatud 82% [[komposiit|komposiitmaterjale]].
Lennuk on kasutusel Suurbritannias (tellitud 160 lennukit), Saksamaal (143), Itaalias (96), Hispaanias (73), [[Saudi Araabia]]s (72) ja Austrias (15). Lennukite ehitamiseks sõlmiti kolme projekti lepe, millest 2009. aasta novembri seisuga on esimene valmis täielikult, teine osaliselt ja kolmas on algusjärgus. Kokku on tellitud 559 lennukit. Esimesena võeti lennukid relvastusse Saksamaal [[4. august]]il 2003.
26. rida:
[[2007]]. aastal testis [[Jaapan]] eri riikide sõjalennukeid sooviga neid endale tellida. Konkursi võitjaks tunnistati Typhoon. [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[F-22 Raptor]] paistis silma küll väga heade omaduste poolest, kuid Ameerika Ühendriigid on oma relvastuse müügile kehtestanud ranged piirangud. Seetõttu ei saa Jaapan neilt lennukeid osta, kuid [[Euroopa Liit]] ei pea Typhoone eriliseks sõjasaladuseks ja on neid juba Saudi Araabialegi müünud.
2009. aasta seisuga ei ole Typhoone sõjategevuses kasutatud. Näiteks Itaalia turvab nendega [[Albaania]] õhuruumi, Suurbritannia [[Falklandi saared|Falklandi saarte]] õhuruumi. Mitu riiki on
==Tehnilised näitajad==
33. rida:
*'''Pikkus:''' 15,96 m
*'''Tiivaulatus:''' 10,95 m
*'''Tiiva noolsus''': 53 nurgakraadi
*'''Kõrgus:''' 5,28 m
*'''Tühimass:''' 11 000 kg
*'''
*'''Max mass õhkutõusmisel:''' 23 500 kg
*'''Relvalast''' (välistel riputustel): 7500 kg
*'''Max kütusevaru:''' 5000 kg
*'''Mootor:''' 2 × Eurojet EJ200, (2 x 60 kN, järelpõlemisel 2 x 90 kN)
*'''Kiirus:''' 2495 km/h ([[Mach]] 2+) 11 000 meetri kõrgusel
*'''Tegevusraadius:''' 1390 km
*'''Lennukaugus:''' 3790 km
*'''Lennulagi:''' 19 812 m
*'''Statsionaarne pardarelv:''' 1 x 27 mm automaatkahur Mauser BK-27, laskemoona varuga 150 mürsku
== Välislingid ==
| |||