Sametrevolutsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Sõnajärjekorda, mõte jäi samaks
Resümee puudub
(Sõnajärjekorda, mõte jäi samaks)
 
21. novembril toetas meeleavaldajaid tšehhi kardinal, arhipiiskop [[František Tomášek]].
 
23. novembril toimus [[Vaclavi väljak]]ul (''Václavské náměstí'') töötajate massidemonstratsioon üliõpilaste toetuseks. Tšehhi ajakirjandus levitas kuuldusi (mis pole kunagi kinnitust leidnud), et Mihhail Gorbatšovi korraldusel olevat [[KGB|NSV Liidu Riikliku Julgeolekukomitee]] (KGB) töötajad isiklikult inspireerinud väljaastumisi inspireerinud. Meeleavaldustes osalejate vastu kasutasid miilitsaüksused vaid esimestel päevadel vägivalda (167 inimest said rüseluses mõningal määral vigastada), hiljem mingeid repressioone ei rakendatud.
 
25. ja 26. novembril toimusid Praha Letna pargis massidemonstratsioonid 750 000 inimese osavõtul.  
27. novembril algas Prahas, Bratislavas ja Brnos [[streik|üldstreik]]. Streikijad nõudsid, et kommunistlik partei loobuks üheparteilisest poliitilisest süsteemist ja aktsepteeriks uute parteide asutamist. Järgmisel päeval alustasid Kodanikefoorumi liidrid läbirääkimisi Tšehhoslovakkia valitsusega. Tööliste juht, sepp Petr Miller nõudis peaminister [[Ladislav Adamec]]ilt, et tema kabinet läheks erru.
 
29. novembril tühistas parlament konstitutsiooni selle paragrahvi, mis määras Tšehhoslovakkia Kommunistlikule Parteile juhtiva rolli. Kommunistlikud liidrid olid detsembri alguseks kaotanud täielikult pea kaotanud. Nad ootasid [[Moskva]]st korraldusi, kuidas toimida, kuid mingeid juhtnööre ei tulnud.
 
10. detsembri õhtul teatas president [[Gustáv Husák]] televisiooni kaudu oma tagasiastumisest, kuid nimetas ametisse uue valitsuse [[Marián Čalfa]] juhtimisel. Uude valitsusse kuulusid kommunistide kõrval ka taas tegevust alustanud Tšehhi Rahvusliku Sotsiaalpartei (''Česká strana národně sociální, ČSNS''), Kodanikefoorumi ja Avalikkus Vägivalla Vastu esindajad. See oli esimene mittekommunistlik valitsus pärast 1948. aastat.
Anonüümne kasutaja