Erinevus lehekülje "Süüdistus" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 63 baiti ,  10 kuu eest
P
resümee puudub
P
'''Süüdistus''' (ingingl ''criminal charge'') on süüdistatavale ametlikult esitatav väide tema poolt sooritatud kuriteo kohta.<ref>Eesti keele seletav sõnaraamat 2009. – <nowiki>https://www.eki.ee/dict/ekss/</nowiki></ref>
 
== '''Süüdistuse põhiliigid''' ==
SüüdistusiSüüdistused saab jagada kaheks:<ref>E. Kergandberg, P. Pikamäe. Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012, lk 51-5251–52.</ref>
 
# erasüüdistus: kannatanul on õigus iseseisvalt alustada enda vastu toimepandud süüteo menetlust, tehes seda enda nimel.;
# avalik süüdistus: kriminaalasja saab alustadaalustatakse ainult riikliku süüdistuse alusel.
 
Eestis menetletakse kõiki kuritegusid avalik-süüdistuslikult.<ref>Kriminaalmenetluse seadustik. – RT I, 19.03.2019, 33. § 5.</ref>
 
== '''Kriminaalmenetlus Eestis''' ==
Kui saabub teave kuriteo toimepaneku kohta, alustatakse Eestis kriminaalmenetlust kuriteo asjaolude ilmnemisel. Kriminaalmenetlust saab alustada [[prokuratuur]] või uurimisasutus ([[Politsei- ja Piirivalveamet]], [[Kaitsepolitseiamet]], [[Maksu- ja Tolliamet]], [[Konkurentsiamet]], [[Sõjaväepolitsei]], [[Keskkonnainspektsioon]], [[Justiitsministeerium]]<nowiki/>i vanglate osakond ja vangla).<ref>Kriminaalmenetluse seadustik. – RT I, 19.03.2019, 33. § 31 lg 1.</ref> <ref>Kriminaalmenetluse seadustik. – RT I, 19.03.2019, 33. § 6.</ref> Kui [[kriminaalmenetlus]]<nowiki/>t alustab uurimisasutus, teatatakse sellest viivitamata prokuratuurile, ja vastupidi.<ref>Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna võrgukodu. Kriminaalmenetlus. – <nowiki>https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/spetsialistile/kriminaalmenetlus</nowiki>.</ref>
 
Kriminaalmenetluse alustamisega hakatakse uurimistoiminguid tegema uurimistoiminguid. Uurimistoimingud on toimingud, mis on mõeludmõeldud kuriteo kohta tõendite kogumiseks, näiteks sündmuskoha vaatlus, tunnistaja ülekuulamine, ekspertiiside korraldamine.<ref>Prokuratuuri kodulehekülg. Seletav sõnastik. – <nowiki>https://www.prokuratuur.ee/et/pressile/seletav-sonastik</nowiki>.</ref> Isikut, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingule, nimetatakse kahtlustavaks.<ref>Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna võrgukodu. Kriminaalmenetlus. – <nowiki>https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/spetsialistile/kriminaalmenetlus</nowiki>.</ref> Kahtlustatava kinnipidamine kuni 48 tundi kinnipidamisprotokolli koostamisega nimetatakse menetlustoiminguks<ref>Kriminaalmenetluse seadustik. – RT I, 19.03.2019, 33. § 217 lg 1.</ref> ning see on võimalik järgmistel alustel:
 
* „kui kahtlustatav tabatakse kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda;
** uurimisasutus on seisukohal, et isik saab jätkuvalt kuritegusid toime panna, hoiduda kriminaalmenetlusest või seda mõnel muul viisil takistada.“<ref>Kriminaalmenetluse seadustik. – RT I, 19.03.2019, 33. § 217 lg 2 ja 3.</ref>
 
Kui kriminaalmenetluse ajal leiab kinnitust kuriteo toimepanek ja kõik vajalikud tõendid on kogutud, koostatakse kehtiva kriminaalmenetluse seaduse kohaselt süüdistusakt<ref>Kriminaalmenetluse seadustik. – RT I, 19.03.2019, 33. § 154.</ref> janing kahtlustatav muutub süüdistatavaks.<ref name=":0">Prokuratuuri kodulehekülg. Seletav sõnastik. – <nowiki>https://www.prokuratuur.ee/et/pressile/seletav-sonastik</nowiki>.</ref> Süüdistatav on „isik, kellele on esitatud süüdistus teatud kuriteo toimepanemises ning kelle kohta on prokuratuur koostanud süüdistusakti“.<ref name=":0" />
 
=== '''Kahtlustatava ja süüdistatava õigused ja kohustused''' ===
Kahtlustatavale ja süüdistatavale tuleb viivitamata tutvustada tema õigusi suuliselt või kirjalikult lihtsas keeles ning õiguste selgitamise kohta võetakse allkiri.<ref>Kriminaalmenetluse seadustik. – RT I, 19.03.2019, 33. § 35<sup>1</sup> lg 1 ja 3.</ref> Kui kahtlustatav või süüdistatav isik on kinni peetud või vahistatud, antakse talle viivitamata kirjalik õiguste deklaratsioon, mida tal on õigus hoida oma valduses kinnipidamise või vahistamise aja jooksul (kui isik ei valda eesti keelt, antakse talle õiguste deklaratsioon keeles, mida ta valdab).<ref>Kriminaalmenetluse seadustik. – RT I, 19.03.2019, 33. § 35<sup>1</sup> lg 2.</ref>
 
Seaduse järgi on kahtlustataval ja samuti ka süüdistataval on õigus:<ref>Kriminaalmenetluse seadustik. – RT I, 19.03.2019, 33. § 35 lg 2.</ref>
 
* „teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest;
 
=== '''Kohtuotsus''' ===
Õigust mõistab ainult kohus, kes on oma tegevuses sõltumatu janing mõistabkes õigustjärgib kooskõlaspõhiseadust kehtivateja põhiseaduse jamuid seadustegaseadusi.<ref>Eesti Vabariigi põhiseadus. – RT I, 15.05.2015, 2. § 146.</ref> Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, on süüdimõistetav ja teda karistatakse vastavalt tema süüle; muidu jõustub süüdistatava suhtes õigeksmõistev kohtuotsus.<ref>Kriminaalmenetluse seadustik. – RT I, 19.03.2019, 33. § 35 lg 3 ja 4.</ref>
 
Isikut saab karistada ainult siis, kui ta on teo toimepanekus süüdi. Isik on süüdi, kui ta on süüvõimeline, mis tähendab, et teo toimepanemise ajal oli ta süüdiv ja vähemalt 14-aastane.<ref>Karistusseadustik. – RT I, 19.03.2019, 30. § 33.</ref> Isik ei ole süüdiv, kui ta ei saanud raske haiguse tõttu teo toimepaneku ajal aru oma teo keelatusest või ei saanud oma käitumist sellele arusaamisele kohaselt juhtida.<ref>Karistusseadustik. – RT I, 19.03.2019, 30. § 34.</ref>