Redaktsioon: 3. november 2019, kell 16:29 redigeeri Myyrsepp (arutelu \| kaastöö) 12 muudatust Refereerimine Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. november 2019, kell 18:57 redigeeri eemalda R & R (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 608 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Kohtuistung''' (ingl ''court session''<ref>Esterm. https://termin.eki.ee/esterm/. Vaadatud: 1.11.2019.</ref>) on kohtusaalis toimuv asja suuline sisuline arutamine<ref name=":0">Tsiviilkohtumenetlus. https://www.kohus.ee/et/kohtuasjade-menetlused/tsiviilkohtumenetlus. Vaadatud: 24.09.2019.</ref>. Kohtuistung on vahetu, mis tähendab, et kohtuprotsessist osa võtvad inimesed annavad oma ütlused kohapeal ja kohtuistungi käigus analüüsitakse esitatud ~~tõendid~~tõendeid ning korraldatakse tunnistajate ülekuulamine<ref name=":0" />. Iga kohtuistungi eesistuja on [[kohtunik]], kes on kohustatud istungil kandma ametiriietusena talaari, mille annab talle [[riik]]<ref name=":1">Kohtute seadus. – RT I 2002, 64, 390.</ref>. Kohtuistungid on kas avalikud või kinnised. Enamasti on kohtuistungid avalikud<ref name=":2">Halduskohtumenetlus. https://www.kohus.ee/et/kohtuasjade-menetlused/halduskohtumenetlus. Vaadatud: 05.10.2019. </ref>. Kohus võib istungi kuulutada kas osaliselt või täielikult kinniseks<ref name=":2" />. Kohtunik ei tohi avaldada informatsiooni, mis on avaldatud kinnisel kohtuistungil<ref name=":1" />. 12. rida: Kui menetlusosaliseks olev isik on kurt, tumm või kurttumm, määratakse talle tõlk või menetlus vahendatakse talle kirjalikul teel.<ref name=":3" /> Tõlk kaasatakse ka kriminaalasja menetlusse, kui see osutub vajalikuks. Kui [[kahtlustatav]], süüdistatav või mõni muu kriminaalmenetluse osaline ei valda eesti keelt, antakse talle õigus kasutada tõlgi abi. [[Kriminaalmenetlus\|Kriminaalmenetluse]] võib ~~pidada~~läbi viia ka mõnes muus keeles, kui menetleja ja menetlusosalised on andnud selleks oma heakskiidu.<ref name=":4">Kriminaalmenetluse seadustik. – RT I 2003, 27, 166.</ref> [[Eesti\|Eestis]] toimuvad kohtuistungid esmaspäevast reedeni ajavahemikul 9.00 kuni 18.00. Kohtuistungit võib pidada ka muul ajal, kui on vaja rakendada kriminaalasja kiirmenetlust, mõista välja karistus väärteo eest või langetada otsus tõkestusabinõu kasutamise või haldustoimingu loa andmise kohta.<ref name=":1" /> 44. rida: Eelistung võib toimuda nii [[Tsiviilkohtumenetlus\|tsiviilkohtu]]- kui ka [[Kriminaalmenetlus\|kriminaalmenetluses]]. Kohtul on õigus korraldada tsiviilkohtuasja eelmenetluses eelistung, kui see arvatakse olevat vajalik. Lisaks on [[Kohus\|kohtul]] õigus korraldada eelistung, kui selle käigus on võimalik lõpetada menetlus kiiremini, saavutades kompromiss või muu kokkulepe. Eelistungile järgneb asja arutamise kohtuistung. Kui [[kohus]] leiab, et asjaolud ei ole piisavalt selgelt välja selgitatud või kui eelistungil ei jõuta asja arutamisega lõpuni, on [[Kohus\|kohtul]] õigus teha vajalikud korraldused enne kohtuistungi toimumist, et asja saaks arutada põhiistungil.<ref name=":0" /> Kriminaalasja üldmenetluse käigus määratakse eelistungi toimumise aeg pärast seda, kui [[kohus]] on saanud [[Prokuratuur\|prokuratuurilt]] ametliku süüdistuse ~~ning~~ja kohtu kantselei on edastanud kohtunikele info süüdistuse kohta. Eelistungi käigus on [[Kohus\|kohtu]] ülesanne lahendada [[Taotlus\|taotlused]] ~~ning~~ja leppida kokku asja arutamise kohtuistungi toimumise aeg.<ref name=":5">Kriminaalmenetlus. https://www.kohus.ee/et/kohtuasjade-menetlused/kriminaalmenetlus. Vaadatud: 20.10.2019.</ref> = Kriminaalasja üldmenetluse kohtuistung = 53. rida: = Kohtuistung Euroopa Liidu Kohtus = [[Euroopa Liidu Kohus\|Euroopa Liidu Kohtu]] moodustab kaks institutsiooni: [[Euroopa Kohus]] ~~ning~~ja [[Üldkohus]]. Eraisikul või [[Ettevõte\|ettevõttel]] on õigus pöörduda [[Euroopa Kohus\|Euroopa Kohtusse]], kui tema arust on tema õigusi rikutud. [[Euroopa Liidu Kohus\|Euroopa Liidu Kohtus]] on menetlusse kaasatud kolm, viis või 15 [[Kohtunik\|kohtunikku]]. [[Kohtunik\|Kohtunike]] arv sõltub sellest, kui keeruka menetlusega on tegu. Enamasti määratakse asja menetlemiseks viis [[Kohtunik\|kohtunikku]]. [[Üldkohus\|Euroopa Liidu Üldkohtu]] menetlus sarnaneb [[Euroopa Kohus\|Euroopa Kohtu]] omaga, kuid peamised erinevused on, et enamasti tegeleb [[Üldkohus\|Üldkohtus]] kohtumenetlusega kolm [[Kohtunik\|kohtunikku]] ja [[Kohtujurist\|kohtujuriste]] pole.<ref name=":7">Euroopa Liidu Kohus. https://europa.eu/european-union/about-eu/institutions-bodies/court-justice_et. Vaadatud: 19.10.2019.</ref> == Kirjalik osa ==

Kohtuistung: erinevus redaktsioonide vahel