Eelmenetlus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '==Eelmenetlus== '''Eelmenetlus''' (ing k ''preliminary procedure'') on menetlus, milles [https://www.kohus.ee kohus] valmistab asja ette niisuguse põhjalikkusega, et seda saa...' |
PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Eelmenetlus''' (
▲'''Eelmenetlus''' (ing k ''preliminary procedure'') on menetlus, milles [https://www.kohus.ee kohus] valmistab asja ette niisuguse põhjalikkusega, et seda saaks katkematult lahendada ühel kohtuistungil. Eelmenetlus leiab aset tsiviil- ja kriminaalasjades ning selle korraldamiseks peavad prokurörid, kohtunikud ja advokaadid järgima kohtumenetluse parima praktika suuniseid. Eelmenetlus eeldab pooltelt heauskset ja väärikat käitumist ning vastastikuste rollide kestvat mõistmist ja tunnustamist.<ref name= "Prokuratuur">Kohtumenetluse parima praktika suunised. [https://www.prokuratuur.ee/et/kriminaalmenetlus/kohtumenetluse-parima-praktika-suunised]</ref>
Eelmenetluses on kohtu ülesanne tagada poolte võrdne kohtlemine nii menetluse vältel kui ka asjaolude ja tõendite esitamisel. Kohtul on õigus nõuda menetlusosalistelt vajalike dokumentide esitamist
Tsiviilasjade kohtueelse menetluse sihiks on lahendada tsiviilasi maksimaalselt kahe menetlusdokumendi alusel ja kuni kahe istungiga. Menetlusdokumentide koostamisel oodatakse menetlusosalistelt meisterlikkust ja menetluse juhtimisel oodatakse kohtult asjatundlikkust.<ref name= "Prokuratuur" /> Tsiviilasja kohtueelset menetlust reguleerib tsiviilmenetluse seadustik.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt on kohtul
#
#
#
#
#olukorras, kus kohtuasi vaadatakse üle istungil, peab kohus valmistama asja ette nii, et selle saaks lahendada ilma segavate faktoriteta ühe istungi jooksul #
Menetlusosaliste taotluste, väidete ja tõendite välja selgitamisel peab kohus pöörama tähelepanu ka teiste menetlusosaliste seisukohtadele, mis on suunatud esimeste menetlusosaliste taotlustele ja väidetele. Peale kohustuste on kohtul õigus küsitleda menetlusosalisi ja nõuda neilt selgitusi.
Nagu kohtulgi, on kohtulikus eelmenetluses menetlusosalistel ülesandeid, mida nad peavad täitma, et tagada eelmenetluse sujuvus ja õiguspärasus:<ref name= "Prokuratuur" />
#
#
#
Kohtule selgitamiskohustuse järel dokumendi esitamisel peavad menetlusosalised silmas pidama, et dokument oleks koostatud nii, et seda saaks arutada põhiistungil.
Kriminaalasjade kohtueelse menetluse ehk uurimise sihiks on selgitada välja kuritegu ja selle asjaolud. Uurimise käigus kogutakse tõendeid, võetakse ütlusi kahtlustatavalt, kannatanult, tunnistajatelt jt menetlusosalistelt, tehakse kohtuekspertiise ning vajaduse korral sooritatakse jälitustoiminguid.<ref name= "Minu õigused kuriteo uurimise ajal"> Minu õigused kuriteo uurimise ajal. [https://e-justice.europa.eu/content_rights_of_defendants_in_criminal_proceedings_-169-EE-maximizeMS-en.do?clang=et&idSubpage=2&member=1]</ref>
33. rida:
Nii kohus kui ka pooled peavad tõhususe garanteerimiseks end ette valmistama nii, et eelistungi saaks pidada ühe korraga. Põhiistung peaks toimuma kolme kuu jooksul pärast eelistungit.<ref name= "Prokuratuur" /> Eelistungil peavad osalema kohtunik, prokurör, kaitsja, sekretär, vajaduse korral võib eelistungile kutsuda ka kannatanu, tsiviilkostja või nende esindajad.<ref> Kriminaalmenetluse seadustik.– RT I 2003, 27, 166. § 259.</ref> Kriminaalasja kohtueelset menetlust reguleerib kriminaalmenetluse seadustik.
Eelmenetluse käigus tuleb kohtul arvestada istungiaja määramisel varem määratud istungitega, kaitsjate puhkuste, töölähetuste ja menetlusosaliste kutsetegevuse koolitustega. Põhiistungit määrates peab kohus tagama, et pooltele ettevalmistusteks antav aeg oleks piisav ning plaanipäratuid asjaolusid esineks võimalikult vähe.<ref name= "Prokuratuur" />
Kriminaalasja arutamisel eelistungil peab kohus olema erapooletu juht, kes tagab menetluse võistlevuse, õigluse ja erapooletuse ning austava suhtumise menetlusosalistesse. Istungi alguses peab kohus koos osalistega läbi arutama istungiplaani ning istungi jooksul kaaluma, kas anda vaheaega, kui keegi osalistest seda taotleb. Kohtul on õigus kuulutada vaidluse tekkides välja vaheaeg ja vaidluse korral pidada pooltega nõu kabinetis. Lisaks on kohtul õigus katkestada poolte sellised sõnavõtud, mis ei puuduta vaidlusesse, ning õigus suunata pooled tagasi asjassepuutuvate küsimuste juurde. Kui peaks esinema kahtlusi mõne menetlusosalise tegevuse või esitatud taotluste õiguspärasuse kohta, on kohtul õigus
Kriminaalasja kohtueelses menetluses peavad menetlusosalised kokku leppima selles, kuidas saaks
== Viited ==
|