Barokk: erinevus redaktsioonide vahel

[[Eesti arhitektuur]]is oli barokk levinud alates umbes 1640.–1650. aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline Madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) ülidekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm [[rokokoo]] Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud.

Barokile eelnes arhitektuuris [[renessanss]]. 18. sajandi teisel poolel (alates umbes 1760.–1790. aastatest) segunes barokk tasapisi juba klassitsismi[[klassitsism]]i elementidega – selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks.

Eestis jäljendati tihti barokki 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul[[historitsism]]iajastul – seda stiili nimetatakse [[neobarokk|uusbarokiks]] ehk neobarokiks või pseudobarokiks. Tihtipeale esines uusbarokk käsikäes alates 1890ndate1890. aastate lõpust levima hakanud [[juugend]]stiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Uusbarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1930ndate1930. aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga[[heimat]]stiiliga ja rahvusromantilise[[rahvusromantism|rahvusromantistliku]] stiiliga segunenult. Üks näiteid on [[Kadrioru administratiivhoone]].

NäitedNäiteid Eestis:

*[[Laupa mõis]]a härrastemaja (uusbarokk, 1913)

*[[Palmse mõis]]a härrastemaja