Redaktsioon: 7. november 2019, kell 14:46 redigeeri Sveatarkin (arutelu \| kaastöö) 725 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. november 2019, kell 00:09 redigeeri eemalda Jyrgena (arutelu \| kaastöö) 20 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Kohtupraktika''' (ingl ''case law'') ~~moodustavad~~on kohtulahendites moodustunud viited eeskirjadele ja põhimõtetele, mis on väljaarendatud ~~kohtulahendites ning~~ [[kohus\|kohtute]] seisukohtades.<ref name=":0">{{Netiviide\|autor=\|url=https://e-justice.europa.eu/content_case_law-11-et.do\|pealkiri=Euroopa e-õiguskeskkonna portaal - Kohtupraktika\|väljaanne=Euroopa Komisjon\|aeg=18.01.2019\|vaadatud=06.10.2019}}</ref> Kohtupraktika peab olema ühtne, lahenditest tuleneb õiguskindlus, mis tagab kohtusüsteemi mõjuvõimu.<ref>Fiat iustitia: pilguheit kohtupraktika analüüsile Riigikohtus. Tartu: Riigikohus 2010, lk 153.</ref> [[Rooma õigus]]el põhinevates [[tsiviilõigus]]ega riikides, muu hulgas [[Eesti]]s, pole kohtupraktika seisukohad kohtutele kohustuslikud. [[Tavaõigus]]el põhinevates riikides, näiteks [[Ameerika Ühendriigid\|Ameerika Ühendriikides]], loetakse kohtupraktikat õiguse allikaks, mida peab sunduslikult järgima õiguslike vaidluste lahendamisel.<ref name=":0" /> 5. rida: Eesti kohtute praktika on kättesaadav [[Riigi Teataja]] vahendusel. Lihtsalt ligipääsetava kohtupraktika avaldamine annab kodanikele võimaluse tutvuda lahenditega. See edendab nii [[õigusteadus]]ega mitteseotud isikute kui ka [[jurist]]ide teadlikkust õigusvaldkondades.<ref>Justiitsminister Urmas Reinsalu ettekanne kohtunike täiskogul (09.02.2018), lk 6.</ref> Uue kohtupraktika kujundamine on kiirelt muutuvas ajas hädavajalik, vastu võetakse uusi [[seadus]]i ja praktika peab olema kooskõlas jõustunud õigusnormidega.<ref>Justiitsminister Urmas Reinsalu ettekanne kohtunike täiskogul (09.02.2018), lk 1.</ref> [[Riigikohus]] avaldab seisukohti nii kohtupraktikate analüüsides kui ka kohtulahendites, kuid ainult viimases on arvamused õiguslikult siduvad.<ref>“Riigikohus – kohtupraktika analüüsid”. Riigikohus. Vaadatud 20.10.2019.</ref> [[Õigusriik\|Õigusriigi]] kohtupraktika sisaldab elulistes näidetes erinevatest seadustest kinnipidamist, mis ongi õigusnormide tegelik eesmärk, mitte lihtsalt nende teoreetiline sätestus. Just [[Euroopa Inimõiguste Kohus\|Euroopa Inimõiguste Kohtu]] praktika toel on demokraatia kujunenud selliseks, nagu see 21. sajandil on: tähtsal kohal ~~peale paljude muude~~ on erinevad inimestele suunatud vabadused, näiteks sõna- ja mõttevabadus. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika moodustab koos [[põhiseadus]]e ja [[Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon\|Euroopa inimõiguste konventsiooniga]] standardi, millega [[Eesti Vabariik\|Eesti Vabariigi]] kõrgeima kohtusüsteemi astmel asuv Riigikohus tuvastab [[inimõigus]]te rikkumisi.<ref>J. Laffranque. Euroopa Inimõiguste Kohus ja Eesti Õigus. Tallinn: Juura 2017, lk 11–17.</ref> == Kohtupraktika avalikustamine == 15. rida: [[Euroopa Ühendus]]e asutamislepingu artikkel 10 sätestab liikmesriikide meetmete kasutuselevõtu täitmaks kohustusi, mis on vajalikud ühenduse tõhusaks toimimiseks.<ref>Euroopa Ühenduse asutamisleping. Konsolideeritud versioon (01.05.2004).</ref> [[Euroopa Kohus]] on eelnimetatud sätet laiendanud ka kõikide liikmesriikide kohtutele.<ref name="laffranque78"/> Eesti kohtute otsustes, eelkõige [[Riigikohus\|Riigikohtu]] lahendites, arvestatakse Euroopa Kohtu praktikaga. Esimestes lahendites kirjutati lahendites põhimõtted kohtunikele, kuidas õiguslikke vaidlusi [[Euroopa Liidu õigus]]ega kooskõlas lahendada.<ref>J. Laffranque, Euroopa Kohtu eelotsus Eesti kohtupraktika mõjutajana, (RiTo 10), lk 4.</ref> Peale Euroopa kohtupraktika ~~mõjule~~mõju on siseriiklikes kohtutes (nt Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid) on praktikat arvesse võetud riigivõimuorganites, nii [[Riigikogu]] kui ka [[Vabariigi Valitsus]]e töös.<ref>J. Laffranque. Euroopa Inimõiguste Kohus ja Eesti Õigus. Tallinn: Juura 2017, lk 9.</ref> == Viited ==

Kohtupraktika: erinevus redaktsioonide vahel