Isased punahirved kannavad rohkem kui pool aastat sarvi ning elavad sel ajal meelsamini üksinda ja ei taha koonduda karjadesse, kui kannavad sarvi. Sarvedega kaitsevad punahirved ennast kiskjate eest. SamutiNii emasel jakui isasel loomal on ka väga tugev esijalalöök. Kui isased loomad on sarved maha ajanud, kogunevad nad gruppidesse, mis hõlbustab nende koostööd. Pärast jooksuaega emastel on emastest ja järglastest suured hordidkarjad, kuni 50 isendiga. VasikadVasikaid hoitakse lähedusseläheduses häälitsustega, vanemadvanemaid vasikadvasikaid hoitaksejuhitakse samuti omavahel suheldes. [[Kiskja]](te) lähenemisel võtab suurim emane hirv rünnaku enda peale. Kasutades enda esijalgu, lööb ta ründajat. Vihaselt häälitsemine ja õige hoiaku võtmine on kõige efektiivsemtähtsam kiskjate vastu võitlemiseks. Kui välja arvata inimesed ja koerad, on kõige ohtlikum vaenlane punahirvele [[hallhunt]]. Vahetevahel on punahirved saagiks [[pruunkaru]]dele.<ref name="Thomas"/>
