Suure-Jaani: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
429. rida:
Praeguse Suure-Jaani linna territooriumi ainsateks ehitisteks olid pikka aega kirik ning kirikhärra ja [[Köster|köstri]] eluhooned, mis sinna juurde kuulusid. 1891. aastal hakati [[Taevere mõis|Taevere mõisale]] kuulunud [[Valula karjamõis|Valula karjamõisa]] maadel välja andma ehituskrunte. Esimeseks ehitajaks oli Põdra-nimeline pagar.<ref>{{Raamatuviide|autor=Aili Umda|pealkiri=Suure-Jaani kihelkond|aasta=1995|koht=Viljandi|kirjastus=Viljandi Haridusamet|lehekülg=25}}</ref>
Kuigi Viljandi-Tallinna raudteeliin viidi alevist mööda, pidurdades Suure-Jaani arengut, sest [[Lõhavere mõis|Lõhavere mõisa]] omanik ei lubanud seda oma maale ehitada, asus asulasse elama hooajatöölisi, väikekaupmehi ja käsitöölisi. Ehitati kauplusi ning asutati väiketööstusi.
[[Pilt:Suure-Jaani koolimaja 1903.jpg|pisi|Suure-Jaani kihelkonnakooli maja 1903. aastal]]
436. rida:
Esimesed alevivolikogu valimised toimusid 1922. aastal. 1920-ndatel tööstusettevõtteid Suure-Jaanis polnud, elanikud elatusid peamiselt talutöödest, talvel tehti metsatöid. Sajandi algusaastatel jõudis alevisse ka elekter, seal oli oma elektrijaam ning 1929. aastal pandi tänavatele elektrivalgustus. 1930-ndatel oli linnas 3 veo- ja 6 sõiduautot ning mööbli- ja puidutööstus.<ref name=":9" />
19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses oli [[Selts|seltside]] tegutsemine aktiivne: 1887. aastal alustas ametlikult tegevust haridusselts Ilmatar, 1907. aastal [[Suure-Jaani Põllumeeste Selts]], 1918. aastal Suure-Jaani Naisselts, 1925. a [[Suure-Jaani Spordiselts “Lembit”]], 1936. a [[Suure-Jaani Meestelaulu Selts]].
Alevikulaadne asula hakkas kiriku ja kirikumõisa juurde kujunema 19. sajandi lõpus, 1923. aastal sai see [[Alev|alevi]] ja 1938. aastal [[Linn|linna]] õigused. 1950–1959 oli Suure-Jaani samanimelise [[Rajoon|rajooni]] keskus.
1938 valmis Suure-Jaani kooli krunt, hoone valmis kaks aastat hiljem. Koolimaja juurde tehti [[ujuksild]] ning rajati liigirikas park. [[Teine maailmasõda]] ei puudutanud Suure-Jaanit märkimisväärselt.
1965 oli linna territoorium 224 ha, millest ehitiste all oli 34 ja teede all 13. Elumajasid oli 371, millest 322 olid eramajad ja 49 kommunaalmajad.
1961 sai valmis uus keskkoolihoone, 1965. a läks käiku kauplus-söökla. Tööstusettevõtetest, millel oli kohalik tähtsus, saab välja tuua silmkoetsehhi ja limonaaditsehhi. Mõlemad on praeguseks likvideeritud. Lisaks tegutses [[Teeninduskombinaat Leola|teeninduskombinaadi Leola]] üks osakond, kus oli õmblustöökoda, juuksur ja lõngavahetuspunkt, ning vähesel määral puidutöökoda. Varem oli Suure-Jaanis ka piimakombinaadi tsehh, kus toodeti juustu. 1990-ndateks oli sinna jäänud piima vastuvõtupunkt.
Alates 1944. aastast oli Suure-Jaanis [[Viljandi autotööstuse kolonn]], milles oli 1995. aastaks tööl olnud 116 autojuhti.
Umbes sajandi keskpaigast alates on vanas kirikumõisa majas tegutsenud lastepäevakodu, mis praegu tegutseb samas kohas lasteaed Sipsik nime all.
1990-ndatel hoogustus Suure-Jaanis eraettevõtlus. 1991 avati komisjonikauplus Kelluke (tänaseks suletud), 1992 pereäri, kus müüdi maiustusi ja toidukaupu, aasta hiljem selle kõrval toidupood.
== Taristu ==
| |||