Suure-Jaani: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
150. rida:
=== Pinnamood ===
Suure-Jaani paikneb [[Sakala kõrgustik]]u põhjajalamil, mis on vahelduva pinnareljeefiga: esineb astanguid, voori, oose, moreenkupleid ja looklevaid jõeorge.
=== Mullastik ===
Suure-Jaani ümbruse muldadest domineerivad kahkjad leetunud mullad, nõrgalt leetunud mullad ja gleistunud kahkjalt leetunud mullad. Samuti esineb gleistunud deluviaalmulda, gleistunud lammimulda ja leetjat gleimulda.
=== Geoloogiline ehitus ===
427. rida:
[[Suure-Jaani kihelkond]] hõlmas Suure-Jaani linna, endisi Olustvere, Suure-Jaani ja Vastemõisa valda ning osasid Pärsti ja Vändra vallast. 13.–16. sajandil kuulus Suure-Jaani ala [[Viljandi komtuurkond]]a. Kirikukihelkonna keskaegne nimi oli ''Walle'' (Valula kirikuküla järgi), kirikut nimetati Püha Johannese kirikuks. Eristamaks Johannesele pühendatud kaht naaberkihelkonda, hakati hiljem läänepoolsemat suuuremat nimetama Suure- ja väiksemat idapoolsemat Väike- ehk Kolga-Jaaniks (saksa kl ''Gross- und Klein-Sankt-Johannis''). Aastani 1777 oli Suure-Jaanis ka Risti kabelina tuntud abikirik Vanamõisas. 19. sajandi keskel astus Suure-Jaani õigeusku ning 1847. aastal valmis Suure-Jaanis Peeter-Pauli õigeusu kirik. Talude päriseksostmine algas 1865. aastal. Suure-Jaani oli Kesk-Eesti rahvusliku liikumise ja kultuurielu keskus.<ref name=":5" />
Praeguse Suure-Jaani linna territooriumi ainsateks ehitisteks olid pikka aega kirik ning kirikhärra ja [[Köster|köstri]] eluhooned, mis sinna juurde kuulusid. 1891. aastal hakati [[Taevere mõis|Taevere mõisale]] kuulunud [[Valula karjamõis|Valula karjamõisa]] maadel välja andma ehituskrunte. Esimeseks ehitajaks oli Põdra-nimeline pagar.
Kuigi Viljandi-Tallinna raudteeliin viidi alevist mööda, pidurdades Suure-Jaani arengut, sest [[Lõhavere mõis|Lõhavere mõisa]] omanik ei lubanud seda oma maale ehitada, asus asulasse elama hooajatöölisi, väikekaupmehi ja käsitöölisi. Ehitati kauplusi ning asutati väiketööstusi. <ref name=":9">{{Raamatuviide|autor=Aili Umda|pealkiri=Suure-Jaani kihelkond|aasta=1995|koht=Viljandi|kirjastus=Viljandimaa Haridusamet|lehekülg=26}}</ref>
491. rida:
==== Suure-Jaani Järvepidu ====
Tegu on kõige pikema traditsiooniga üritusega, mis esimest korda toimus juba aastal 1960. Pidu toimub augusti esimesel laupäeval.
=== Kultuurimaja ===
529. rida:
== Kuritegevus ==
1997. aasta 1. oktoobril lõpetas Suure-Jaani politseijaoskond ööpäevase valve, mistõttu kuritegevus kasvas plahvatuslikult. Varem kuulus Suure-Jaani Eesti turvaliseimate piirkondade esikümnesse. Valve lõpetamisega hakati murdma sisse poodidesse, sisejaoskanda ja hakati tänavatel lõhkuma ning inimesi ähvardama.
Aastatel 2010–2016 oli registreeritud kuritegude üldarv Suure-Jaani vallas langustrendis. Aastal 2016 oli registreeritud kuritegude üldarv Suure-Jaani vallas 51.<ref>{{Netiviide|autor=Andri Ahven, Kätlin-Chris Kruusmaa, Anu Leps, Kaire Tamm, Brit Tammiste, Krister Tüllinen, Stanislav Solodov, Mari-Liis Sööt|url=https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuritegevus_eestis_est_web_0.pdf|pealkiri=Kuritegevus Eestis 2016|väljaanne=Justiitsministeerium|aeg=2017|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
| |||