Erinevus lehekülje "Kohtupraktika" redaktsioonide vahel

P
ibid ära
P (ibid ära)
[[Rooma õigus]]el põhinevates [[tsiviilõigus]]ega riikides, muu hulgas [[Eesti]]s, pole kohtupraktika seisukohad kohtutele kohustuslikud. [[Tavaõigus]]el põhinevates riikides, näiteks [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], loetakse kohtupraktikat õiguse allikaks, mida peab sunduslikult järgima õiguslike vaidluste lahendamisel.<ref name=":0" />
 
Eesti kohtute praktika on kättesaadav [[Riigi Teataja]] vahendusel. Lihtsalt ligipääsetava kohtupraktika avaldamine annab kodanikele võimaluse tutvuda lahenditega. See edendab nii [[õigusteadus]]ega mitteseotud isikute kui ka [[jurist]]ide teadlikkust õigusvaldkondades.<ref>Justiitsminister Urmas Reinsalu ettekanne kohtunike täiskogul (09.02.2018), lk 6.</ref> Uue kohtupraktika kujundamine on kiirelt muutuvas ajas hädavajalik, vastu võetakse uusi [[seadus]]i ja praktika peab olema kooskõlas jõustunud õigusnormidega.<ref>''Ibid''Justiitsminister Urmas Reinsalu ettekanne kohtunike täiskogul (09.02.2018), lk 1.</ref> [[Riigikohus]] avaldab seisukohti nii kohtupraktikate analüüsides kui ka kohtulahendites, kuid ainult viimases on arvamused õiguslikult siduvad.<ref>“Riigikohus – kohtupraktika analüüsid”. Riigikohus. Vaadatud 20.10.2019.</ref>
 
[[Õigusriik|Õigusriigi]] kohtupraktika sisaldab elulistes näidetes erinevatest seadustest kinnipidamist, mis ongi õigusnormide tegelik eesmärk, mitte lihtsalt nende teoreetiline sätestus. Just [[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtu]] praktika toel on demokraatia kujunenud selliseks, nagu see 21. sajandil on: tähtsal kohal peale paljude muude on erinevad inimestele suunatud vabadused, näiteks sõna- ja mõttevabadus. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika moodustab koos [[põhiseadus]]e ja [[Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon|Euroopa inimõiguste konventsiooniga]] standardi, millega [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] kõrgeima kohtusüsteemi astmel asuv Riigikohus tuvastab [[inimõigus]]te rikkumisi.<ref>J. Laffranque. Euroopa Inimõiguste Kohus ja Eesti Õigus. Tallinn: Juura 2017, lk 11–17.</ref>
Vaba kohtupraktikaga tutvumist võimaldab [[avaliku teabe seadus]], mille kohaselt kuuluvad kohustuslikult avalikustatava teabe hulka jõustunud kohtulahendid.<ref>Avaliku teabe seadus. – RT I, 15.03.2019, 11.</ref> Kohtulahendite avaldamisel on suur roll õigusemõistmisel, aga informatsiooni avaldamisel tuleb kinni pidada erinevatest reeglitest.<ref>"Euroopa e-õiguskeskkonna portaal – liikmesriikide kohtupraktika – Eesti". ''Euroopa Komisjon'', 13.09.2019. Vaadatud 20.10.2019.</ref> Tähtis on austada igaühe õigust eraelu puutumatusele, mis on sätestatud [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]es.<ref>Eesti Vabariigi põhiseadus. – RT I, 15.05.2015, 2.</ref>
 
Delikaatse informatsiooni alla kuuluvad isikuandmed. Mõjuval põhjusel võib tsiviil- ja halduskohtumenetluses kohus jätta avalikustamata kohtuotsuse või lansseerida üksnes resolutsiooni. [[Kriminaalmenetlus]]es võib süüdistatava andmete avalikustamist mõjutada tema vanus, st alaealise isikut ei avalikustata.<ref name="laffranque78">J. Laffranque, Euroopa Kohtu eelotsus Eesti kohtupraktika mõjutajana, (RiTo 10), lk 7–8.</ref>
 
=== Euroopa Kohtu praktika mõju Eesti kohtutele ===
[[Euroopa Ühendus]]e asutamislepingu artikkel 10 sätestab liikmesriikide meetmete kasutuselevõtu täitmaks kohustusi, mis on vajalikud ühenduse tõhusaks toimimiseks.<ref>Euroopa Ühenduse asutamisleping. Konsolideeritud versioon (01.05.2004).</ref> [[Euroopa Kohus]] on eelnimetatud sätet laiendanud ka kõikide liikmesriikide kohtutele.<ref>J. Laffranque, Euroopa Kohtu eelotsus Eesti kohtupraktika mõjutajana, (RiTo 10), lk 7–8.<name="laffranque78"/ref>
 
Eesti kohtute otsustes, eelkõige [[Riigikohus|Riigikohtu]] lahendites, arvestatakse Euroopa Kohtu praktikaga. Esimestes lahendites kirjutati lahendites põhimõtted kohtunikele, kuidas õiguslikke vaidlusi [[Euroopa Liidu õigus]]ega kooskõlas lahendada.<ref>''Ibid''J. Laffranque, Euroopa Kohtu eelotsus Eesti kohtupraktika mõjutajana, (RiTo 10), lk 4.</ref> Peale Euroopa kohtupraktika mõjule siseriiklikes kohtutes (nt Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid) on praktikat arvesse võetud riigivõimuorganites, nii [[Riigikogu]] kui ka [[Vabariigi Valitsus]]e töös.<ref>J. Laffranque. Euroopa Inimõiguste Kohus ja Eesti Õigus. Tallinn: Juura 2017, lk 9.</ref>
 
<br />
 
== Viited ==
{{viited}}
<references />
119 640

muudatust