Gustav Klimt: erinevus redaktsioonide vahel

Klimti meelisteemaks oli naisekeha ning tema töidteoseid tuntakse kui erootilisi – seda on enim tunda tema pliiatsijoonistustes ja skitsidesvisandites, mis said laialdasemalt tuntuks alles pärast kunstniku surma. Need naissoost subjektid, olgu siis korrektsed portreed või vabalt joonistatud aktid, kiirgavad muutumatult tundlikku ''[[fin de siècle]]'' (sajandilõpu) elegantsi.

Gustav Klimt sündis Austrias Viini linna lähedal Baumgartenis [[graveerija]] Ernst Klimti perekondapere teiseseitsmest lapsenalapsest seitsmestteisena. Ema oli Anna Klimt. Enamuse oma nooruspõlvest saatis Gustav mööda vaesuses.

[[1879]]. aastal astus noor Gustav Klimt Viini Kunsti ja Käsitöökooli (Kunstgewerbeschule), kus ta õppis kuni aastani [[1883]], omandades arhitektuurilise dekoraatori väljaõppe. [[1877]]. aastal astus samasse kooli ka tema vend Ernst, kes asus isa jälgedes õppima graveerimist. Kaks venda ja nende sõber Franz Matsch asusid koos töötama ning [[1880]]. aastaks olid nad saanud mitmeid märkimisväärseid tellimustöidteosetellimusi. Gustav Klimt alustas oma iseseisvat karjääri Ringstraße tänava hoonetesse seinamaale maalides.

[[1888]]. aastal sai Klimt keiser [[Franz Josef I]]-lt [[Kuldne Teeneteorden|Kuldse Teeneteordeni]] oma panuse eest Austria kunstipärandisse. [[1890]]. aastate alguses kohtas Klimt Emilie Flöget, kes ei hoolinud kunstniku suhetest paljude teiste naistega ja jäi tema kaasaks kuni Klimti elupäevade lõpuni.

1890. aastast alates veetissuvitas Klimt oma suvepuhkusekoos Flöge perekonnaga [[Attersee]] kallastel ning maalis seal mitmed oma maastikumaalid. Need töödteosed erinesid ainukesenaainukestena Klimti peamiselt huvitanud teemast ning on oma arvult ja kvaliteedilt nii tasemel, et võiksid kunstnikule omaette kuulsust tuua. Vormiliselt olid need maastikud nagu tema figuuritöödki: rafineeritud disaini ning rõhutatud kujundite ja mustritega. Usutakse, et Attersee maastikutöid maalis kunstnik läbi teleskoobi.

1890. aastate lõpul paluti Klimtil maalida [[Viini Ülikool]]i Suurde Saali kolm dekoratiivset laemaali, mis valmisid sajandivahetuse paiku. Neid kolme maali ("Filosoofia", "Meditsiin", "Õigusteadus") kritiseeriti karmilt nende radikaalse temaatika ja "pornograafilise" ainese poolest. Seepärast ei pandudki neid Ülikooliülikooli Suuresuure Saalisaali lage kaunistama. Sellest sai ka kunstniku viimane avalik tellimustöö. Kõik kolm teost hävitati põgenevate [[SS]]-väeüksuslaste poolt [[1945]]. aasta mais.

[[1915]]. aastal suri tema ema Anna. Gustav Klimt suri kolm aastat hiljem Viinis südameataki tagajärjel ja ta maeti Hietzingi surnuaeda. Väga paljud teosed jäidki lõpetamata.

Klimti teostele on iseloomulik kuldne või ülivärvikas dekoor, mis on sageli [[fallos]]ekujuline. Seda võib näha nii "[[Judith I]]" kui ka "Suudluses" ja eriti maalis "Danae". Üks läbivaid ja peamisi motiive kunstniku töödesteostes on domineeriv naine, ''[[femme fatale]]''. Kunstiajaloolased on Klimti teostes ja tema väga isikupärases stiilis leidnud nii [[egiptuse kunst|egiptuse]], [[Vanakreeka kunst|vanakreeka]] kui ka [[bütsantsi kunst]]i mõjutusi. Klimtile imponeerisid [[Albrecht Dürer]]i gravüürid, hilise keskaja maalikunst ja jaapani [[ukiyo-e]]. Tema küpsemaid töidteoseid iseloomustab varasemate stiilide kõrvaleheitmine ning sümbolismi ja sümbolite kasutamine psühholoogiliste ideede edasiandmiseks ning rõhutamaks kunsti "vabadust" traditsioonilisest kultuurist.