Anthonis van Dyck: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kristinu92 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Märgised: tekstilink teise vikisse Visuaalmuudatus
Resümee puudub
24. rida:
Anthonis Van Dycki kuulsus on läbi ajaloo märkimisväärselt vähe muutunud. Kolmsada aastat pärast tema surma ei ole peaaegu miski tema reputatsiooni ähvardanud ja teda peetakse senini üheks andekamaks portreemaalijaks. Tema graatsilised tööd Genova, Flaami ja Inglise aristokraatidest on läbi kõikide kunstiperioodide ühed meeldejäävamad.<ref>{{Raamatuviide|autor=Walter A. Liedke|pealkiri=Philippe de Montebello (1984–1985). Eessõna raamatule "Anthony van Dyck: The Metropolitan Museum of Art Bulletin".|aasta=1984–1985|koht=New York|kirjastus=The Metropolitan Museum of Art|lehekülg=3}}</ref>
 
Lisaks kuulsatele paraadportreedele maalis ta ka altarimaale, mille temaatika oli pärit mütoloogiast või piiblist. Lisaks kasutas ta vesivärve ning arendas nn [[:en:Etching|söövitustehnikat.söövitustehnika]]t. Ta kogus kuulsust juurde oma graafiliste töödega, millest avaldati ka kogumik.
 
Anthonis van Dycki töid saab iseloomustada järgmiste sõnadega: suurepärane karakteristika, aadellikkus ja tõde. Tema elegantne stiil ja läbitungiv vaatenurk portreeritavate sisemaailma tõi talle eluajal suure edu. Inglismaal autasutas tema suurim patroon, kuningas Charles I, teda isegi rüütliseisusega.<ref>{{Raamatuviide|autor=Stijn Alsteens, Adam Eaker|pealkiri=Van Dyck the anatomy of portraiture|aasta=2016|koht=New Haven, United States|kirjastus=Yale University Press|lehekülg=7}}</ref>