Redaktsioon: 3. november 2019, kell 12:36 redigeeri Superpositsiooniprintsiip (arutelu \| kaastöö) 13 muudatust →‎Sport Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. november 2019, kell 12:43 redigeeri eemalda Ukangur (arutelu \| kaastöö) 140 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
14. rida: 13. sajandi lõpul sai Raplast kihelkonnakeskus. Samal ajavahemikul ehitati (ilmselt Padise kloostri tsistertslaste poolt) [[Konuvere]] jõe äärde Maarja-Magdaleenale pühitsetud kivikirik. Kirik kui asula keskpunkt põles Põhjasõjas müürideni maha ja renoveeriti uuel kujul 1738.<ref name=":1">{{Netiviide\|autor=\|url=https://rapla-hh.weebly.com/ajalugu.html\|pealkiri=Rapla ajalugu\|väljaanne=\|aeg=\|vaadatud=02.11.2019}}</ref> Rapla hoogsam kasv algas alles 19. sajandi lõpul, kui kirikukülla hakkas [[Teoorjus\|teorendi]] kaotamise tagajärjel saabuma rohkelt käsitöölisi, kaupmehi ning ametnikke. Esimene suurem muutus, mis sellega kaasnes oli 1866 aastal Rapla apteegi avamine. Lähenevatel aastatel ehitati veel hulganisti asutusi: 1868 asutati külakool, 1888 Rapla haigla. 1899 rajati tellisetehas ja 1900 avati [[Tallinna–Viljandi raudteeliin\|Rapla-Viljandi kitsarööpmeline raudteeliin]]. Sajandi lõpus oli Raplas ~~koos kiriku ja pastoraadiga~~ kokku 20 hoonet, millest pooled ~~olid~~kuulusid ~~asutuste~~erinevatele ~~omad~~asutustele. Sel ajal elas Raplas juba 120-130 inimest.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Sajandivahetusel otsustati Rapla vana kivikirik lammutada ja 1901. aastal valmis uus [[Rapla Maarja-Magdaleena kirik\|kahe torniga uusromaani stiilis Rapla kirik]] (projekti autor [[Rudolf von Engelhardt]]). 1913. aastal oli Raplas 20 kivi- ja 60 puumaja, elanikke ligi 1000. Aktiviseerus seltsielu – tegutses Vabatahtliku Tuletõrje Selts, Laulu- ja Muusikaselts, Põllumajandusühing, Vastastikune Tulekindlustusselts, Tarbijate Ühistu, Hoiukassa. 1913 avati 1931 avati [[Rapla–Virtsu raudtee\|Rapla-Virtsu kitsarööpmeline raudtee]]. See oli kasutusel kuni 1968; [[Raikküla\|Raikkülani]] käisid rongid kuni 1971. <ref name=":0" /> 20. rida: 1945 anti Raplale alevi õigused ning 1950 sai Raplast samanimelise rajooni keskus. Rapla rajooni piirid ühitisid praeguse Rapla maakonna piiridega. Rajooni loomine oli tarvilik tolleaegse piirkonna arenguks: mitmed riiklike asutuste esindused otsustasid koonduda Raplasse, kasvatades sealsete elanike arvu. Oma asukoha poolest on Rapla tööstus siiski olnud väga tugevalt seotud lähedal asuva Tallinnaga. 1971. aastal otsustati ehitada Tallinna ja Rapla vahele modernsem laiarööpmeline raudtee ning 1981 ühendati raudtee ka Riiaga. 1993 sai Rapla ametlikult linnaõigused.<ref name=":0" /> 2002 liideti Rapla linn teda ümbritseva Rapla vallaga ning moodustustati uus ja suurem haldusüksus [[Rapla vald]]~~. Rapla linna senine lipp ja vapp kinnitati ka moodustatud uue haldusüksuse sümboolikaks~~. Rapla linnast sai vallasisene linn, mis tähendab, et linn ühines vallaga seaduses ettenähtud korras ja seetõttu muutunud valla koosseisu kuuluvaks asulaks~~, millele tema~~. ~~elanike~~Elanike soovil on säilitatud senine linna nimetus.<ref>{{Netiviide\|Autor=Rahandusministeerium\|URL=https://haldusreform.fin.ee/2009/03/vastused-vallasisesed-linnad/\|Pealkiri=Vallasisene linn\|Väljaanne=\|Aeg=\|Kasutatud=}}</ref> [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus\|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel elas Raplas 5202 inimest. Neist 4981 (95,75%) olid [[eestlased]].<ref name="oHEDG" />

Rapla: erinevus redaktsioonide vahel