Suure-Jaani: erinevus redaktsioonide vahel

Suure-Jaani kihelkond hõlmas Suure-Jaani linna, Olustvere, Suure-Jaani ja Vastemõisa valda ning osasid Pärsti ja Vändra vallast. 13.–16. sajandil kuulus Suure-Jaani ala Viljandi komtuurkonda. Kirikukihelkonna keskaegne nimi oli ''Walle'' (Valula kirikuküla järgi), kirikut nimetati Püha Johannese kirikuks. Eristamaks Johannesele pühendatud kaht naaberkihelkonda, hakati hiljem läänepoolsemat suuuremat nimetama Suure- ja väiksemat idapoolsemat Väike- ehk Kolga-Jaaniks (saksa kl ''Gross- und Klein-Sankt-Johannis''). Aastani 1777 oli Suure-Jaanis ka Risti kabelina tuntud abikirik Vanamõisas. 19. sajandi keskel astus Suure-Jaani õigeusku ning 1847. aastal valmis Suure-Jaanis Peeter-Pauli õigeusu kirik. Talude päriseksostmine algas 1865. aastal. Suure-Jaani oli Kesk-Eesti rahvusliku liikumise ja kultuurielu keskus.<ref name=":45">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti Entüklopeedia 9. köide|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>

Alevikulaadne asula hakkas kiriku ja kirikumõisa juurde kujunema 19. sajandi lõpus, 1923. aastal sai see alevi ja 1938. aastal linna õigused. 1950–1959 oli Suure-Jaani samanimelise rajooni keskus.<ref name=":65" />