Suure-Jaani: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
527. rida:
Suure-Jaanist 2 km kaugusel asub [[Lõhavere linnamägi]], kus asub mälestusmärk Madisepäeva lahingus hukkunutele.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=124&lang=est|pealkiri=Madisepäeva lahing 1217|väljaanne=|aeg=|vaadatud=3.11.2019}}</ref> Linnamäel asus ka Lõhavere kindlus, mida peetakse Eesti muinasvanema Lembitu linnuseks. Läti Hendriku kroonikas nimetatakse Lembitu linnust “Castrum Leoleks”. Linnus oli kasutusel 12.-13. sajandil, uuesti avastati kindlus 1880. aastal kohaliku mõisniku Helmserseni poolt. Esimesed kaevamised tegi Helmserseni kutsel Jaan Jung, hiljem on põhjalikumaid arheoloogilisi uurimisi läbi viinud Harri Moora. Kindlus sai kannatada oma kasutusajal vähemalt kahes põlengus. Linnusest on kaevamiste käigus leitud naaskel, nuga, tuleraud, hõbe- ja pronksehted, noole- ja odaotsi, mõõgatükke ja isegi üks terve mõõk.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=1563|pealkiri=Lõhavere linnamägi|väljaanne=|aeg=|vaadatud=3.11.2019}}</ref>
=== Johannese kirik ===
Suure-Jaanis asub gooti stiilis [[Johannese kirik|Suure-Jaani kirik]], mis ehitati umbes 1330. aastal. See kuulub Kesk-Eesti kodakirikute rühma. Kirik on kolmelööviline, kusjuures kesklööv on külgmistest laiem. Pikihoonega liitub idas nelinurkne koor ja kitsas neljatahuline läänetorn. Tähelepanuväärsed on teravkaarsed portaalid. Lääneportaali kohal on ümaraken, põhjaportaal on astmelise profiiliga. Kapiteelidel on taimemotiivid. Sõdade ajal hävisid kiriku piilarid ja võlvid. Oletatakse, et kirik oli ümarpiilaritega kodakirik. Taastamise ajal pandi kirikule puulaed. Kirikus on kindral Hans Heinrich von Ferseni urnikujuline mälestusmärk ja seal asub varem kirikuaias seisnud 1598. aastast pärinev rõngasrist. Kirikus toimuvad EELK Suure-Jaani Koguduse jumalateenistused.<ref name=":8">{{Netiviide|autor=|url=http://www.suure-jaani.ee/vaatamisvaarsused|pealkiri=Vaatamisväärsused|väljaanne=|aeg=|vaadatud=3.11.2019}}</ref>
Vestfaali eeskujudel valminud kirikul on olnud oluline roll Kesk-Eesti kirikute kujunemisel. Sisustuses katab hilisbarokne oreliprospekt (J. A. Stein, 1804) Kriisade orelit (1937). Kirikuaiast pärinev rõngasrist (kirjaga “Anne Ratecep”, 1598, paikneb praegu kirikus) on Eesti vanimaid. Sõdades ja tulekahjudes on kirik mitmel korral (viimati 1703) kannatanud, puurunenud võlve ei ole hilisemal ümberehitamisel (1765–1767) taastatud ning kirik on saanud puitlae.<ref name=":5" />
[[File:Suure jaani church.jpg|thumb|Johannese kirik]]
=== Suure-Jaani õigeusukirik ===
| |||