Vikipeedia

Kuressaare: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
ArnoldVe (arutelu | kaastöö)
64 muudatust
Võistluse tarbeks asju, kui võimalik siis palun mitte kuni täna kella 12.30ni üle editida, aitäh!
21. rida:
}}
 
'''Kuressaare''' (vanasti ka ''KuresaareKuresaar''<ref name="g8i9f" />) on linn [[Saaremaa]] lõunarannikulainus linn, [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] keskus ja [[Saare maakond|Saare maakonna]] [[halduskeskus]]. Kuressaare onasub [[EestiSaaremaa]] kõigelõunarannikul ning on ühtlasi Eesti läänepoolsemläänepoolseim linn.
 
Kuressaare on tekkinud muinassaarlaste tugi- ja kauplemiskohas [[Põduste jõgi|Põduste jõe]] suudmes tuhatkond aastat tagasi ning hiljem arenes [[14. sajand|14. sajandil]] ehitatud ja tänaseni säilinud piiskopilinnuse juurde. Linna merepoolses servas asuv linna vanim ehitis [[Kuressaare piiskopilinnus]] on [[Saare-Lääne piiskoppide loend|Saare-Lääne piiskoppide]] kunagine linnus.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Urve Kirss, Tiina Sepp|pealkiri=Kuressaare|aasta=2005|koht=Harjumaa|kirjastus=Oomen|lehekülg=}}</ref>
Linna järgi on nime saanud [[Kuressaare lade]].<ref>[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Kuressaare+lade Stratigraafia terminoloogia]</ref>
 
Linna keskosa on ajalooliselt väärtusliku vanalinna arhitektuuri kaitseala, kus asuvad enamik [[Saare maakond|Saare maakonna]] ja Kuressaare linna asutusi ning tähtsamaid kauplusi, restoranid ja kohvikud, kultuurikeskus, päevakeskus, teater ja kino. Tööstushooned paiknevad keskusest kirdes, osa linnapiiridest väljas. <ref>{{Netiviide|autor=|url=http://uus.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=682&Itemid=367&lang=et|pealkiri=Kuressaare linn|väljaanne=Uus Saaremaa|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
== Ajalugu ==
{{Vaata|Kuressaare ajalugu}}
Enne linnuse püstitamist 13.–14. sajandil asus Kuressaares arvatavasti muistne sadamakoht, kuhu koondusid kokku kõik ümbruskonna tähtsamad teed.
[[Pilt:Bm03016am.jpg|pisi|Kuressaare plaan 18. sajandi keskel. [[Johann Christoph Brotze]] kogust]]
{{commonskat|History of Kuressaare|Kuressaare ajalugu}}
Linnuse ümber tekkinud Kuressaare alev sai [[Jakob Kohl]]i, [[Wolther Rothendorf]]i ja [[Gert von Demter]]i taotlusel linnaõiguse [[8. mai]]l [[1563]] [[Saare-Lääne piiskop]]ilt hertsog [[Magnus]]elt.
 
Linna järgi on nime saanud [[Kuressaare lade]].<ref>[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Kuressaare+lade Stratigraafia terminoloogia]</ref>
[[13. veebruar]]il [[1733]] pani [[Ivan Kirilov]] ette kasutada Kuressaare kui Venemaa läänepoolseima linna meridiaani Vene kaartide [[algmeridiaan]]ina, mis teostati mitmetel [[18. sajand]]i kaartidel.<ref name="OEMzP" />
== Nimi ==
Ajalooliselt on Kuressaare tuntud saksakeelse nimega ''Arensburg'' (algne kirjapilt ''Ahrensborch''), esialgu tähistas see piiskopilinnust, hiljem ka selle kõrvale tekkinud [[Alevik|alevikku]]. Nimetus tulenes piiskopilinnuse kaitsepühaku, [[Johannes (apostel)|evangelist Johannese]] sümboliks olevast kotkast. Algselt kutsutigi linnust "kotkalinnuseks" (ladina keeles “''arx aquilae''”). Paralleelselt oli kasutusel ka eestipäraseid nimetusi, eelkõige ''Kuresaar''. <ref>{{Raamatuviide|autor=Ilmar Arens|pealkiri=Arensburg - Kuressaare nimest ja tekkest|aasta=1988|koht=|kirjastus=Lidingö|lehekülg=162-163}}</ref><ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Leele Välja|pealkiri=Kuressaare|aasta=2014|koht=Harjumaa|kirjastus=Solnessi Arhitektuurikirjastus|lehekülg=}}</ref>
 
Eesti iseseisvudes aastal [[1918]] võeti ametlikult kasutusele senised maakeelsed nimetused - nii Kuresaar kui ka Kuressaare. Aastal [[1933]] otsustas [[Eesti]] valitsus, et ametlikus kirjakeeles jääb kasutusele ainult nimevorm Kuressaare. [[Saksa okupatsioonivõim|Saksa okupatsioonivõimu]] ajal ennistati ''Arensburgi'' nimi, mis kehtis sõja lõpuni. Suurema osa [[Nõukogude okupatsioon Eestis|nõukogude ajast]] ([[15. mai]] [[1952]]–[[23. juuni]] [[1988]]), kandis linn Kuressaarest pärineva enamliku revolutsionääri Viktor Kingissepa järgi nime ''Kingissepa''. Samanimeliseks nimetati ka [[Ingeri|Ingerimaal]] asunud [[Kingissepp|''Jamburgi'']] linn, mis kannab sama nime tänaseni. <ref name=":1" /><ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Marika Mägi jt.|pealkiri=Saaremaa. 2, Ajalugu, majandus, kultuur|aasta=2007|koht=Harjumaa|kirjastus=Koolibri|lehekülg=100-188}}</ref>
[[Pilt:Kuressaare Market Square.jpg|pisi|Kuressaare turuplats]]
[[19. sajand]]il asutati [[mudaravila]] ning Kuressaare sai [[kuurortlinn]]aks, mille põhjustas [[ravimuda]] avastamine [[Kihelkonna]]s [[1824]]. aastal. Eestis rajati esimesed [[mudaravila]]d Saaremaal [[Rootsiküla (Kihelkonna)|Rootsiküla]]s (1824) ja Kuressaares Weise heinamaal ([[1840]]) kust aga 1858. aastal kolis mudaravila [[Allee tänav (Kuressaare)|Allee tänavale]]. Teine Kuressaare mudaravila asus [[Roomassaare tänav]]al (1876. aastal) ja kolmas samuti Allee tänaval (asutati [[1883]]. aastal)<ref name="92g0Z" />. 1878. aastal avati Kuressaares [[Wildenbergi nahavabrik]], mille sisseseade viidi [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal 1915. aastal Venemaale, hooned hävitati aga 1917. aasta sügisel<ref name="doAYr" />.
 
== Loodus ==
Ajalooliselt on Kuressaare tuntud saksakeelse nimega '''Arensburg''', millega paralleelselt on nii sõnas kui kirjas kasutusel olnud eestikeelne kohanimi '''Kuresaar''' (aastast [[1933]] '''Kuressaare'''). Suurema osa nõukogude ajast ([[15. mai]]
Kuressaare asub [[Saaremaa]] lõunaosas ning piirneb [[Kaarma vald|Kaarma vallaga]]. Kuressaare pindalaks on 1495 hektarit, millest moodustavad metsad ja pargid 197 ha, haljasalad 74 ha ning aiad ja hoovid 271 ha. Kuressaare merepiir on 20.5 km. <ref name=":4">{{Netiviide|autor=|url=https://visitsaaremaa.ee/wp-content/uploads/2017/12/Vaba_aeg_Kuressaares.pdf|pealkiri=Vaba aeg Kuressaares|väljaanne=Visit Saaremaa|aeg=detsember 2017|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
[[1952]]–[[23. juuni]] [[1988]]) kandis linn nime '''Kingissepa''', Saaremaalt pärinenud enamliku revolutsionääri [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] järgi.
 
Kuressaares kerkib maakoor 2-3 millimeetrit aastas. Seetõttu on aegade jooksul saared linnaalaga liitunud, endised merelahed kaotanud ühenduse merega ja muutunud järvedeks, sealhulgas [[Mullutu-Suurlaht]].
Omapäraste nn Saaremaa klassitsismile omaste hoonete rohkuse tõttu võeti Kuressaare vanalinn [[1973]]. aastal riikliku kaitse alla, tänapäeval on see Kuressaare vanalinna [[muinsuskaitse]]ala.
 
[[Loode tammik]] on üks suuremaid säilinud tammikust põlismetsi [[Eesti|Eestis]]. Tammik paikneb Kuressaare läänepiiril ning on [[1959|1959.]] aastast looduskaitse all. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=4;1588747579;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=1420|pealkiri=Kaitsealune ala või üksikobjekt: Loode tammik|väljaanne=Keskkonnaagentuur|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref> Vanimad sealsed tammed on ligi 200-aastased. Seal on palju haruldasi taimeliike, eriti [[Käpalised|käpalisi]]. Mere äärde on veelindude jälgimiseks rajatud vaatlustorn. <ref>{{Netiviide|autor=Harvet Toots|url=https://www.ohtuleht.ee/20183/loode-tammik-saaremaal|pealkiri=Loode tammik Saaremaal|väljaanne=Õhtuleht|aeg=19. aprill 1988|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
Kuressaarel oli [[omavalitsus]]e staatus alates [[1. oktoober|1. oktoobrist]] [[1990]] kuni [[Eesti omavalitsuste haldusreform|2017. aasta haldusreformin]]i, mille käigus kõik Saaremaal asunud [[Kohalik omavalitsus|kohalikud omavalitsused]] ühinesid Saaremaa vallaks.<ref name="riigiteataja2017" />
 
[[Mändjala liivarand|Mändjala liivarannas]] on Mändjala-Järve liivaluited. Mändjala rand on Eestis kõige lõunapoolseim avalik rand ning on Eestis üks soojema mereveega randu, kuna rand avaneb lõunasse ja suvel on valdavalt lõunakaarte tuuled, siis need kannavad mere pindmise sooja vee Mändjala randa.
Kaasajal on suur osa linnast orienteeritud turismile, aasta ringi võib seal kuulda soome, rootsi, saksa ja muid keeli.
 
Rannas kasvab kõverate tüvede-võradega [[Tuulemänd|tuulemände]] ning põliseid [[Mastimänd|mastimände]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://mandjala.ee/loogastavad-tegevused/mandjala-rand/|pealkiri=Mändjala rand|väljaanne=Mändjala|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
[[30. aprill]]il [[2017]] andis linnapea Madis Kallas Kuressaarele [[päikesepealinn]]a nimetuse.
 
== LinnaosadAjalugu ==
Kirjalikes allikates mainitakse [[Kuressaare piiskopilinnus|Kuressaare piiskopilinnust]] esmakordselt aastal [[1381]]. Enne linnuse rajamist [[13. sajand Eestis|13.]]-[[14. sajand|14. sajandil]] asus Kuressaares arvatavasti muistne sadamakoht, kuhu koondusid kokku kõik ümbruskonna tähtsamad teed.<ref>{{Netiviide|autor=Erki Russow|url=https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/kuressaare|pealkiri=Kuressaare arheoloogia|väljaanne=Muinsuskaitseamet|aeg=2011|vaadatud=03.11.2019}}</ref><ref name="OEMzP" />
[[Pilt:Veetorn.jpg|pisi|Kuressaare [[veetorn]]-elumaja]]
* [[Ida-Niidu]]
* [[Jänesteküla]]
* [[Kullimäe]]
* [[Kesklinn (Kuressaare)|Kesklinn]]
* [[Kuressaare Kelmiküla|Kelmiküla]]
* [[Marientali]]
* [[Merikotka]]
* [[Põllu alev]]
* [[Rapiküla]]
* [[Rehemäe (Kuressaare)|Rehemäe]]
* [[Roomassaare]]
* [[Smuuli]]
* [[Tori linnaosa|Tori]]
* [[Tuulte Roos]]
* [[Kuressaare Veneküla|Veneküla]]
 
Linnuse ümber kerkinud alevikku mainiti esimest korda kirjalikult aastal [[1424]] Piiskop Christiani kirjas [[Tallinna raad|Tallinna raadile]].<ref name=":2" /> [[Pilt:Bm03016am.jpg|pisi|Kuressaare plaan 18. sajandi keskel. [[Johann Christoph Brotze]] kogust]]
==Linnavalitsemine==
{{Vaata|Kuressaare linnapeade loend}}
Kuressaare linnapea on ametikohajärgselt [[Saaremaa vald|Saaremaa]] vallavanem, kelleks on alates 2017. aastast [[Madis Kallas]].<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.saaremaavald.ee/valla-pohimaarus?inheritRedirect=true|Pealkiri=Saaremaa valla põhimäärus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=01.03.2018}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.saaremaavald.ee/vallavalitsus|Pealkiri=Üldkontakt. Saaremaa Vallavalitsuse koosseis|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=01.03.2018}}</ref>
{{Vaata|Kuressaare Linnavolikogu}}, ''[[Kuressaare linnavolinike loend 1934]]'', ''[[Kuressaare linnavolinike loend (1939)|1939]]''
{{Vaata|Kuressaare Linnavalitsus}}<ref name="ajRe3" />
 
=== Uusaeg ===
==Linna vaatamisväärsused==
Aastal [[1559]] loobus [[Piiskop Johannes Münchhausen]] oma valdustest Saaremaal ning müüs need [[Taani]] kuningas [[Frederik II]]-le. Uusi alasid määras kuningas haldama oma vennapoja hertsog [[Magnus|Magnuse]], kes [[8. mai|8. mail]] aastal [[1563]] kehtestas Kuressaare saadikute [[Jakob Kohl]], [[Wolter Rothendorf]] ja [[Gert von Demter]] taotlusel Kuressaares [[Riia linnaõiguse]].<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" />
Vanalinnas (peamiselt 18.–19. sajandist) on säilinud kaks kirikut ([[Kuressaare Püha Nikolai kirik|Püha Nikolai kirik]] ja [[Kuressaare Laurentiuse kirik|Laurentiuse kirik]]), kaubahoov, vana [[Tuuleveski|veski]] ([[1899]]), [[sadamaait]] ([[1663]]) ja elamuid. Baroksed [[Kuressaare raekoda|raekoda]] ja [[Kuressaare vaekoda|vaekoda]] pärinevad [[rootsi aeg|rootsi ajast]] [[17. sajand]]ist, raekoja kõrval asuv [[Saaremaa rüütelkonna hoone|rüütelkonna hoone]] aga 18. sajandist. Vanimaid säilinud hooneid on ka aadressil [[Kauba tänav (Kuressaare)|Kauba tänav]] 5 asuv [[pastoraat|pastoraadi]]hoone ning [[Kitsas tänav (Kuressaare)|Kitsa]] ja [[August Kitzbergi tänav (Kuressaare)|Kitzbergi tänava]] nurgal asuv [[Põlluvahi maja]].
 
[[Rootsi]] ja [[Taani]] vahel puhkes aastal [[1611]] [[Kalmari sõda]], mille lahingutegevus jõudis aastal [[1612]] ka Kuressaarde – sõjategevuse käigus rüüstati linn ning põletati hulgaliselt mõisaid ja kaashooneid. Kindlust ei suudetud vallutada. Linnasüdame taastamine sai alguse kirikust. <ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Andres Adamson jt.|pealkiri=Kuressaare vanem ajalugu|aasta=2015|koht=Saaremaa|kirjastus=Kuressaare Raeühing|lehekülg=81-88}}</ref>
Linna suurim vaatamisväärsus on põhiosas [[14. sajand]]ist pärinev [[Kuressaare piiskopilinnus]], kus praegu asub [[Saaremaa muuseum]]. Ruudukujulise põhiplaaniga [[linnus]] koosneb neljast siseõue ümber asetsevast hoonetiivast. Kirdeküljel paiknevad värav ja kaks torni – [[Pikk Hermann (Kuressaare)|Pikk Hermann]] ja [[Sturvolt]]. Vaatamisväärsed on ka 17.–18. sajandist pärinevad võimsad muldkindlustused keskaegse linnusetuumiku ümber. Kuressaare linnus on [[Baltimaad]]el üks paremini säilinuid, alates 20. sajandi algusest on seda mitmeid kordi restaureeritud.
 
Aastal [[1645]] [[13. august|13. augustil]] sõlmisid riigid [[Brömsebro rahu|Brömsebro rahulepingu]], mille alusel loovutas [[Taani]] [[Rootsi|Rootsile]] mitmeid valduseid, teiste seas ka [[Saaremaa]]. Algasid suured ehitustööd, valmisid [[Kuressaare vaekoda|vaekoja hoone]], [[sadamaait]] ja [[Kuressaare raekoda]]. <ref name=":1" /><ref name=":3" />
Vaatamisväärsed on ka [[Kuressaare Kuurhoone]] ja [[Kuressaare lossipark]].
 
[[1700|1700.]] aastal sai alguse [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] ja [[Rootsi|Rootsi Kuningriigi]] vahel [[Põhjasõda]], mis jõudis aastaks [[1710]] ka [[Saaremaa|Saaremaale]]. Venelaste hävitustöö tulemusena jäi Kuressaare hoonestusest püsti vaid pastoraadihoone. Kindluse andis [[garnison]] ilma vastuhakuta Vene sõjaväele üle [[5. august|5. augustil]]. Kartuses, et rootslased vallutavad selle tagasi, otsustasid venelased aastal [[1711]] selle õhku lasta – kindluses õhiti hulk miine ja linn süüdati põlema. <ref name=":1" /><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.saaremaamuuseum.ee/linnus-kindlus/ulevaade-ajaloost/|pealkiri=Ülevaade ajaloost|väljaanne=Saaremaa Muuseum|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref>{{commonskat|History of Kuressaare|Kuressaare ajalugu}}
Linnusest edelasuunas jääb [[Tori abajas]], kus asub [[Kuressaare sadam]].
Peale [[Uusikaupunki rahu]] sõlmimist aastal [[1721]] jäi [[Eesti]] [[Venemaa Keisririik|Vene impeeriumi]] koosseisu ning linna hakati uuesti taastama. [[13. veebruar|13. veebruaril]] [[1733]] pani [[Ivan Kirilov]] ette kasutada Kuressaare kui [[Venemaa]] läänepoolseima linna meridiaani Vene kaartide [[Algmeridiaan|algmeridiaanina]], mis teostati mitmetel [[18. sajand|18. sajandi]] kaartidel. <ref name=":1" /><ref name="OEMzP" />
 
[[19. sajand|19. sajandi]] keskpaigas avastati linna läheduses suured varud [[Ravimuda|tervisemuda]] ning Kuressaarde rajati aastal [[1840]] esimene mudaravila. Kuressaarest sai [[Kuurort|kuurortlinn]], mille põhjustas ravimuda avastamine [[Kihelkonna vald|Kihelkonnas]] [[1824|1824.]] aastal.<ref name="92g0Z" />
Kuressaares asub [[Kuressaare Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]].
 
[[Pilt:Kuressaare Market Square.jpg|pisi|Kuressaare turuplats]]
== Rahvastik ==
1878. aastal avati Kuressaares [[Wildenbergi nahavabrik]], mille sisseseade viidi [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal 1915. aastal Venemaale, hooned hävitati aga 1917. aasta sügisel.<ref name="doAYr" />
[[1922]]. aastal loeti Kuressaares kokku elavat 2666 eestlast, 34 rootslast, 401 sakslast, 156 venelast ja 39 juuti.
 
=== Uusim aeg ===
[[1934]]. aastaks oli rahvaarv veidi muutunud. Kuressaares elas 3938 eestlast, 24 rootslast, 321 sakslast, 199 venelast ja 22 juuti.
Omapäraste nn [[Saaremaa klassitsism|Saaremaa klassitsismile]] omaste hoonete rohkuse tõttu võeti [[Kuressaare vanalinn]] [[1973]]. aastal riikliku kaitse alla, tänapäeval on see Kuressaare vanalinna [[muinsuskaitse]]ala.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/773311|pealkiri=Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus|väljaanne=Riigiteataja|aeg=2004|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
 
Kuressaarel oli [[omavalitsus]]e staatus alates [[1. oktoober|1. oktoobrist]] [[1990]] kuni [[Eesti omavalitsuste haldusreform|2017. aasta haldusreformin]]i, mille käigus kõik Saaremaal asunud [[Kohalik omavalitsus|kohalikud omavalitsused]] ühinesid Saaremaa vallaks.<ref name="riigiteataja2017" />
[[1944]]. aasta alguses oli Kuressaares 4977 elanikku: 1953 meest ja 3024 naist.<ref>https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1944/01/08/15</ref>
 
Kaasajal on suur osa linnast orienteeritud turismile, aasta ringi võib seal kuulda soome, rootsi, saksa ja muid keeli.
[[Eesti 2000. aasta rahvaloendus|2000. aasta rahvaloenduse]] andmeil elas Kuressaares kokku 14 548 eestlast, 211 venelast, 63 ukrainlast, 35 soomlast, 12 valgevenelast, 3 sakslast ja 1 juut.
 
[[30. aprill]]il [[2017]] andis linnapea Madis Kallas Kuressaarele [[päikesepealinn]]a nimetuse.<ref>{{Netiviide|autor=Margus Muld|url=https://www.err.ee/593024/kuressaarest-sai-eesti-paikesepealinn|pealkiri=Kuressaarest sai Eesti päikesepealinn|väljaanne=Eesti Rahvusringhääling|aeg=30.04.2017|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
;Kuressaare elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel
 
== Rahvastik ==
[[1922]]. aastal loeti Kuressaares kokku elavat 3296 inimest, nende seas 2666 eestlast, 34 rootslast, 401 sakslast, 156 venelast ja 39 juuti. Linna rahvaarv kasvas kuni [[1989|1989.]] aastani, mil linnas elas 16 166 inimest. Neist 92.78% olid eestlased, 5.15% venelased ja 2.07% teiste rahvuste esindajad. Sellest ajast saadik on linna rahvaarv stabiilselt vähenenud. Aastal [[2000]] elas Kuressaares 14 925 inimest. [[2011]]. aastaks oli rahvaarv vähenenud 13 166 inimesele. Eestlasi oli neist 97.68%, venelasi 1.21% ning muust rahvusest elanikke 1.11%.<ref name="O9L5D" /><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://rahvastik.population.city/eesti/kuressaare/|pealkiri=Rahvaarvu ajalugu|väljaanne=|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref><ref name="Xxk6z" /><ref name="OMJ9g" />
 
'''Kuressaare elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel'''
{| class="wikitable"
|-
186. rida ⟶ 169. rida:
| style="text-align:right;"|0,73
|}
 
==Haldus==
Kuressaare linna täidesaatev võimuorgan on [[Kuressaare Linnavalitsus]]. Kuressaare valitsemise üldpõhimõtteid, valitsemisalaga seotud mõisted ja ametiasutuste tegutsemise kord on kajastatud Saaremaa valla põhimäärusega.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/416122017002|pealkiri=Saaremaa valla põhimäärus|väljaanne=Riigiteataja|aeg=2017|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
 
[[2017]]. aasta haldusreformi järel tekkinud [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] on vallavanem ametikohajärgselt ka [[Kuressaare linnapea]] ning selleks on alates 2017. aastast [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|sotsiaaldemokraat]] [[Madis Kallas]]. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/121062016001|pealkiri=Haldusreformi seadus|väljaanne=Riigiteataja|aeg=2017|vaadatud=03.11.2019}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.saaremaavald.ee/haldusreform|pealkiri=Haldusreform|väljaanne=Saaremaa vald|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
== Linnaosad ==
[[Pilt:Veetorn.jpg|pisi|Kuressaare [[veetorn]]-elumaja]]
* [[Ida-Niidu]]
* [[Jänesteküla]]
* [[Kullimäe]]
* [[Kesklinn (Kuressaare)|Kesklinn]]
* [[Kuressaare Kelmiküla|Kelmiküla]]
* [[Marientali]]
* [[Merikotka]]
* [[Põllu alev]]
* [[Rapiküla]]
* [[Roomassaare]]
* [[Smuuli]]
* [[Tori linnaosa|Tori]]
* [[Tuulte Roos]]
* [[Kuressaare Veneküla|Veneküla]]
 
==Turism==
Kuressaare on tuntud [[Kuurort|suvitus- ja kuurortlinn]]. Linn on üks suurima külastatavusega turismikeskusi Eestis. Esimene teadaolev turismigrupp tuli Kuressaarde juba ligi 165 aastat tagasi. <ref name=":0" />
 
=== '''Ajalugu''' ===
[[19. sajand|19. sajandi]] keskpaigas avastati Kuressaare [[Kuurort|kuurortlinnana]], kui seal avastati [[Ravimuda|raviva toimega muda]]. Esimene mudaravila ehitati 1840. aastal, kuid tervistavate mudavannidega oli [[Saaremaa]] läänerannikul katset tehtud juba alates [[1820. aastad|1820. aastate]] keskpaigast. Just “tervisemuda” sai Kuressaare märksõnaks. Lisandus nii ravilaid kui pansionaate, tunduvalt paranes heakord ja kasvas külastajate arv. <ref name=":5">{{Netiviide|autor=Tiina Kolk|url=https://reisile.postimees.ee/301898/mudakuurort-kuressaare|pealkiri=Mudakuurort Kuressaare|väljaanne=Postimees|aeg=22. august 2010|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
 
[[Eesti aeg|Eesti ajal]], aastatel [[1918]] - [[1940]], kuurordi õitseaeg kestis. Venelaste osakaal külastajate hulgas vähenes, andes ruumi lätlastele, soomlastele ja rootslastele. <ref name="92g0Z" />
 
Turism pidurdus [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] algusest kuni [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni]] lõpuni, mil kogu [[Saaremaa]] oli kuulutatud kinniseks piiritsooniks, mis välistas igasuguse välisturismi. Lubatud oli vaid rangelt piiritletud ja kontrollitud siseturism.<ref name=":5" />
 
Nüüdseks on taastatud Kuressaare [[Kuurort|kuurortlinna]] staatus. Rajatud on mitmeid uusi terviseasutusi ja hotelle ning korrastatud ajaloolisi mälestusmärke. Kaks kolmandikku praegustest linna külastajatest on mandri-eestlased, ülejäänud külalised on valdavalt [[Soome|Soomest]], [[Rootsi|Rootsist]] ja [[Läti|Lätist]]. <ref name=":5" />
 
=== Vaatamisväärsused ===
[[Kuressaare vanalinn|Kuressaare vanalinnas]] on säilinud mitmeid ajaloolisi hooneid, peamiselt [[18. sajand|18]].–[[19. sajand|19.]] sajandist. Sealhulgas [[Kuressaare Püha Nikolai kirik|Püha Nikolai kirik]] ja [[Kuressaare Laurentiuse kirik|Laurentiuse kirik,]] [[Kuressaare kaubahoov|kaubahoov]], [[Kuressaare veski|vana veski]] ([[1899]]), [[sadamaait]] ([[1663]]) ja elamuid. Baroksed [[Kuressaare raekoda|raekoda]] ja [[Kuresaare vaekoda|vaekoda]] pärinevad [[Rootsi aeg|rootsi ajast]] [[17. sajand|17. sajandist]], raekoja kõrval asuv rüütelkonna hoone aga [[18. sajand|18. sajandist]]. Vanimaid säilinud hooneid on ka aadressil [[Kauba tänav (Kuressaare)|Kauba tänav]] 5 asuv pastoraadihoone ning [[Kitsas tänav (Kuressaare)|Kitsa]] ja [[Kitzbergi tänav|Kitzbergi tänava]] nurgal asuv [[Põlluvahi maja]].<ref name=":1" />
 
Linna suurim vaatamisväärsus on põhiosas [[14. sajand|14. sajandist]] pärinev [[Kuressaare piiskopilinnus]], kus praegu asub [[Saaremaa Muuseum]]. Ruudukujulise põhiplaaniga linnus koosneb neljast siseõue ümber asetsevast hoonetiivast. Kirdeküljel paiknevad värav ja kaks torni – [[Pikk Hermann (Kuressaare)|Pikk Hermann]] ja [[Sturvolt]]. Olulised on ka [[17. sajand|17.]]–[[18. sajand|18. sajandist]] pärinevad võimsad muldkindlustused keskaegse linnusetuumiku ümber. Kuressaare linnus on [[Baltimaad|Baltimaade]] üks paremini säilinutest. [[20. sajand|20. sajandi]] algusest on seda mitmeid kordi restaureeritud. Alates [[2001|2001.]] aastast korraldatakse igal suvel Kuressaare lossi päevi rüütliturniiride, teatraliseeritud ring-ja rongkäikudega ning muude keskaja atraktsioonidega. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://saaremaasuvi.ee/kuressaare-lossipaevad-2019|pealkiri=Kuressaare lossipäevad|väljaanne=Saaremaa suvi|aeg=2019|vaadatud=03.11.2019}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://kurelossipaevad.wordpress.com/programm/|pealkiri=Programm|väljaanne=Kure lossipäevad|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
 
Linnusest edelasuunas jääb [[Tori abajas]], kus asub [[Kuressaare sadam]].
 
[[Kuressaare lossipark]] ja historitsistlikus stiilis [[Kuressaare kuursaal]] on kuurordielu keskmeks. Mõlemad rajati [[19. sajand|19. sajandi]] teises pooles. <ref name=":0" />
 
[[Lossi tänav (Kuressaare)|Lossi tänava]] alguses, kunagisel kalaturul, on [[Kuressaare Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]].
 
== Taristu ja transport ==
'''Teed'''
 
Kuressaare linna läbib [[Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee]]''',''' mis on üks [[Eesti]] põhimaanteid. See ühendab linna [[Kuivastu sadam|Kuivastu sadamaga]]''',''' tagades [[Saaremaa|Saaremaale]] parvlaevaühenduse [[Mandri-Eesti|Mandri-Eestiga]].
 
Kuressaare tänavate kogupikkus on 75,8 km. <ref name=":4" />
 
'''Transport'''
 
Kuressaare linnal on [[Kuressaare bussijaam|Kuressaare bussijaama]] kaudu ühistranspordi ühendus teiste [[Saaremaa]] asulatega ning [[Mandri-Eesti|Mandri-Eestiga]]. Ühtlasi sõidab Kuressaares kaheksa erinevat bussiliini, mis on linna ainus ühistranspordiliik. <ref name=":6">{{Netiviide|autor=|url=https://www.saaremaavald.ee/transport#Bussiliiklus|pealkiri=Transport|väljaanne=Saaremaa vald|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
 
'''Lennujaam'''
 
[[Kuressaare lennujaam]] on [[Saaremaa]] ainuke lennujaam. [[2019|2019.]] aasta seisuga on Kuressaarel lennuühendus vaid [[Tallinn|Tallinna]] ja [[Ruhnu|Ruhnuga]], kuid varem on eksisteerinud lennuliinid [[Helsingi]], [[Kärdla]], [[Riia]] ja [[Stockholm|Stockholmiga]]. <ref name=":6" /><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.kuressaare-airport.ee/flightplan/arrival/|pealkiri=Saabuvad lennud|väljaanne=Kuressaare lennujaam|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
 
'''Sadamad'''
 
[[Kuressaare sadam]] on endine linnasadam, mis taasavati [[1999]]. aastal [[Tori kauba- ja kalasadam|Tori kauba- ja kalasadama]] asukohas. Sadam on peamiselt kasutuses jahisadamana. Rahvusvaheline väikelaevade sadam kannab keskkonna sõbralikkuse ehk kotkalipu märki. <ref name=":4" />
 
[[Roomassaare sadam]] paikneb nelja kilomeetri kaugusel Kuressaare linnast [[Roomassaare poolsaar|Roomassaare poolsaarel]]. See on linna peamine merevärav ja kogu [[Saaremaa]] tähtsaim kaubandusvärav, mis ehitati [[1894]]. aastal. Nüüdseks on Roomassaare ka populaarne jahisadam. Sadamal on varasemalt olnud regulaarühendus [[Tallinn|Tallinna]], [[Pärnu]], [[Riia]], [[Peterburi]], [[Helsingi]] ja [[Stockholm|Stockholmiga]]. Tänapäeval saab Roomassaares sadamast [[Abruka|Abruka saarele]], ettetellimisel ka [[Ruhnu]].<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide|autor=Aare Laine|url=https://arhiiv.saartehaal.ee/2019/03/16/roomassaare-sadam-125|pealkiri=Roomassaare sadam 125|väljaanne=Saarte Hääl|aeg=16.03.2019|vaadatud=03.11.2019}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.puhkaeestis.ee/et/roomassaare-sadam-1|pealkiri=Roomassaare sadam|väljaanne=Puhka Eestis|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
 
'''Haridus'''
 
Kuressaare linnas on viis üldhariduskooli:<ref>{{Netiviide|autor=|url=(https://www.saaremaavald.ee/koolid)|pealkiri=Koolid|väljaanne=Saaremaa vald|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
 
* [[Kuressaare Gümnaasium]]
* [[Kuressaare Vanalinna Kool]]
* [[Tartu Kesklinna Kool]]
* [[Saaremaa Ühisgümnaasium]]
* [[Kallemäe Kool]]
* [[Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium]]
 
Ainsa erakoolina tegeleb Kuressaares [[Luce kool|Luce Kool]], mis pakub põhiharidust.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://lucekool.ee/kooli-vastuvott/|pealkiri=Kooli vastuvõtt|väljaanne=Luce Kool|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
 
Kutseharidust saab omandada [[Kuressaare ametikool|Kuressaare ametikoolis]].
 
Rakenduskõrgharidust pakuvad Kuressaares [[TalTech|TalTechi]] meremajanduse keskus<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.ttu.ee/kuressaare|pealkiri=Meremajanduse keskus Kuressaares|väljaanne=Taltech|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref> ning alates [[2019]]. aasta sügisest [[Tallinna Tervishoiu Kõrgkool|Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli]] Kuressaare õppeosakonnas.<ref>{{Netiviide|autor=Monika Puutsa|url=https://arhiiv.saartehaal.ee/2019/02/08/tervishoiu-korgkool-saaremaa-tudengitele-hinnaalandust-ei-tee/|pealkiri=Tervishoiu kõrgkool Saaremaa tudengitele hinnaalandust ei tee|väljaanne=Saarte Hääl|aeg=8. veebruar 2019|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
 
== Kultuur ==
Kuressaare kultuurielu on mitmekesine ja sisukas - linnas on arvukalt muuseume ja kontserdipaiku, tegevad on teater ja kino, laulu- ja tantsuansamblid ning kultuuriorganisatsioonid. Ühtlasi toimub linnas palju kultuurisündmusi, eriti suviseid vabaõhuüritusi.
 
Kuressaare kultuurielu edendab peamiselt [[Kuressaare kultuurikeskus|Kuressaare Kultuurikeskus]], mis asub kesklinnas. Kultuurikeskuses toimuvad kontserdid, etendused ja nii traditsioonilised kui ühekordsed näitused. <ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.kultuurivara.ee/kultuurivara-2/kuressaare-kultuurikeskus/|pealkiri=Kuhu minna, mida teha Kuressaares?|väljaanne=Kultuurivara|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
 
Oluliseks edendajaks on veel ka [[Kuressaare Linnateater]], kes lisaks teatrietendustele pakub ka kino.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://klteater.ee/teatrist/|pealkiri=Teatrist|väljaanne=Kuressaare Linnateater|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
 
[[Saaremaa Muuseum]] on Eesti üks vanimaid (asutatud [[1865]]) ja suurimaid muuseume, mida igal aastal külastab 70–80 tuhat inimest. Maakonnamuuseumina on see üks peamisi [[Saaremaa]] kui eripärase looduse, ajaloo ja kultuuriga piirkonna identiteedi säilitajaid ja tugevdajaid. Selle identiteedi oluliseks osaks on [[Kuressaare piiskopilinnus|Kuressaare linnus-kindlus]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.saaremaamuuseum.ee/kulastajale/|pealkiri=Külastajale|väljaanne=Saaremaa Muuseum|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
 
[[Sadamaait]] on pikalt olnud [[Kuressaare Linnateater|Kuressaare Linnateatri]] suveetenduste päralt. [[2018]]. aastal sõlmiti leping [[Laggentagge OÜ]]-ga džinni destilleerimiseks.<ref>{{Netiviide|autor=Sirli Tooming|url=https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=5&artid=83010|pealkiri=Sadamaait sai püsiva hinge|väljaanne=Meie Maa|aeg=8. august 2018|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
 
Linnas tegutseb ka Kuressaare Folgiklubi. Koostöös [[Kuressaare Linnateater|Kuressaare Linnateatriga]] sai alguse uus kontsertsari - "[[Eesti Pärimusmuusika Keskus soovitab]]", mis alates 2017. aasta septembrist pakub folkmuusika kontserte.<ref>{{Netiviide|autor=NL|url=https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=54&artid=83620&selyear=2018&selmonth=8|pealkiri=Kuressaare Folgiklubi alusatab oma teist hooaega|väljaanne=Meie Maa|aeg=21. september 2018|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
 
[[Kuressaare Kultuurivara]] on katuseorganisatsiooniks 15 Kuressaare rahvakultuurikollektiividele. Kollektiivid osalevad nii üleriigilistel kui ka [[Saare maakond|Saare maakonna]] laulu- ja tantsupidudel ning ka muudel sündmustel.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.kultuurivara.ee/kultuurivara-2/rahvakultuur/|pealkiri=Rahvakultuur|väljaanne=Kultuurivara|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
 
=== Kultuurisündmused ===
Kuressaare linna sünnipäeva peetakse 8. mail ning tavaliselt tähistatakse sünnipäeva nädalavahetusel kas kontserdi, etenduse või muu etteastega.
 
[[Lastelust]] on Kuressaare lasteaedade lõpupidu, mis toimub mai viimasel pühapäeval. Seda tähistatakse rongkäiguga [[Kuressaare kultuurikeskus|Kuressaare kultuurikeskuse]] juurest [[Kuressaare piiskopilinnus|lossini]], kus toimub tasuta kontsert.
 
Pärimuskultuuri Suvi koosneb vastavalt aastale kas ainult Kuressaare või kogu Saaremaa rahvakultuurikollektiivide tantsukontsertidest.
 
Suvemuusika [[1997]]. aastal taastati Kuressaare linnas muusikatraditsioon. Suvemuusika eelkõige instrumentaalsed kontserdid toimuvad läbi suve pühapäeviti [[Kõlakoda|lossipargi kõlakojas]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.kultuurivara.ee/traditsioonilised-uritused/|pealkiri=Traditsioonilised üritused|väljaanne=Kultuurivara|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
 
[[Kuressaare Kammermuusika Päevad]] toimuvad alates [[1995]]. aastast augustikuu algusest. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.kammerfest.ee/i2.html|pealkiri=Kuressaare Kammermuusika Päevad|väljaanne=Kammerfest|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
 
[[Kuressaare merepäevad|Kuressaare Merepäevad]] toimuvad tavaliselt kas augusti esimesel või teisel nädalavahetusel. Tegemist on ühe suurima Saaremaa festivaliga, kus on kontserdid, messiala, laat, laevad, mereteemalised üritused, toitlustus- ja teematelgid ning mängud. Festivali rõhk on kontsertprogrammil.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.merepaevad.ee/merepaeevadest|pealkiri=Merepäevadest|väljaanne=Merepäevad|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
 
=== Religioon ===
Kuressaare linnas on tegevad [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] [[Kuressaare Laurentiuse kirik|Laurentiuse kogudus]], [[Kuressaare Püha Nikolai kogudus|Püha Nikolai õigeusu kogudus]], [[Kuressaare Nelikaare kirik|Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku Kogudus]], [[Kuressaare Siioni kirik|Siioni Kogudus]], [[Kuressaare metodisti kirik|Eesti Metodisti Kiriku Kogudus]], [[Kuressaare adventkirik|Adventistide Kogudus]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.saaremaavald.ee/kirik-ja-kogudused|pealkiri=Kirikud ja kogudused|väljaanne=Saaremaa vald|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
 
'''Kuressaare rahvastiku religioosne kuuluvus aastal 2000:'''<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?DataSetCode=RL229#|pealkiri=Rahvastik asukoha ja usu järgi|väljaanne=Statistikaamet|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
{| class="wikitable"
!Usund
!2000
|-
|Kokku
|11 843
|-
|Kindlat usku tunnistav
|3 598
|-
|Luterlane
|2 592
|-
|Õigeusklik
|562
|-
|Baptist
|201
|-
|Katoliiklane
|7
|-
|Jehoovatunnistaja
|34
|-
|Nelipühilane
|76
|-
|Vanausuline
|0
|-
|Adventist
|27
|-
|Metodist
|60
|-
|Muslim/Moslem
|0
|-
|Muu usk
|28
|-
|Usk teadmata
|11
|-
|Usu suhtes ükskõikne
|3 566
|-
|Ateist
|571
|-
|Ei oska vastata
|1 716
|-
|Keeldus vastama
|1 388
|-
|Suhtumine religiooni teadmata
|1 009
|}
 
== Arhitektuur ==
Kuressaare on eeskätt tuntud linnuse konvendihoone järgi, mis on ainus oluline ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis [[Balti riigid|Balti riikides]], mistõttu on [[Kuressaare piiskopilinnus]] [[Eesti]] keskaja arhitektuuris olulisel kohal. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=20868|pealkiri=Kuressaare linnus|väljaanne=Kultuurimälestiste riiklik register|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
 
[[17. sajand|17.]] ja [[18. sajand|18. sajandil]] langes Kuressaare korduvalt suurte tulekahjude ohvriks, mis jättis linnast püsti vaid loetud arvu maju. Seetõttu hakati nõudma kivist majade ehitamist, mis olid lihtsad ühekorruselise väljavenitatud ristkülikulise põhiplaaniga krohvitud elamud. Need omandasid tol ajal Kuressaare kaubamärgi tunnuse. [[1820. aastad|1820]]. aastateks oli Kuressaare kivimajade arvult [[Eesti]] linnade seas esikohal, peaaegu pooled majadest olid kivist. Teisel kohal oli [[Tallinn]], kus oli kivist elamuid alla kolmandiku.<ref name=":1" /><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=515:kuressaare-ajaloost&catid=23&lang=et&Itemid=395|pealkiri=Saaremaa ajaloost|väljaanne=Saaremaa|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
 
Läbi [[19. sajand|19. sajandi]] ehitati suhteliselt väikseid, ühekorruselisi kompaktseid ristkülikukujulise põhiplaani ja madalapoolse [[Viilkatus|viilkatusega]] elamuid. Üldjuhul oli sissepääs fassaadi keskteljel ja kummalegi poole jäi kaks akent.<ref name=":1" />
 
[[1980. aastad|1980]]. aastatel hakkasid domineerima Kuressaares [[Postmodernism|postmodernistlikud]] korterelamud ning ka vanalinn muutus aina populaarsemaks, mis tõi endaga kaasa seniolematu rekonstrueerimis- ja restaureerimislaine. Taastati mingil määral küll ehitiste alguspärane väljanägemine, kuid sisuliselt oli tegemist siiski uue elamuga.<ref name=":1" />
 
[[21. sajand]] on toonud Kuressaare linnapilti räästata majad. Räästa puudumine on väga jõuline üldilmet kujundav motiiv, mis mõjutab lõpptulemust võrdväärselt materjalivaliku ja üldise mahukäsitlusega.  Avalöögi andis Kuressaares nendele 2002. aastal valmis [[Ferrum (Kuressaare)|Ferrumi kaubamaja]]. Sobides hästi kohaliku ehitustraditsiooni ja linnakeskkonnaga, on neist tänaseks saanud juba linnale iseloomulik ilming. Vaikselt on see moevõttena imbunud ka eramurajoonidesse, kuigi keskkondlik põhjendus (vajadus sobituda ajaloolisse miljöösse) seal puudub.<ref name=":1" />
 
== Sport ==
Kuressaares tegutseb [[Saaremaa Spordikool]], kus on õppekavas 6 spordiala - [[võrkpall]], [[korvpall]], [[kergejõustik]], [[judo]], [[laskmine]] ja [[purjetamine]]. Saaremaa Spordikool haldab alates [[2015]]. aastast [[Kuressaare Spordikeskus|Kuressaare Spordikeskust]], [[Kuressaare linnastaadion|Kuressaare staadioni]], [[Kesklinna staadion|Kesklinna staadioni]], kunstmurukattega jalgpallistaadioni, [[Kuressaare tervisepark|Kuressaare terviseparki]], [[Musumänniku terviserajad|Musumänniku terviseradu]], Pargi tenniseväljakut ja mõningasi väiksemaid linnale kuuluvaid spordiobjekte.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://saaremaaspordikool.ee/spordikoolist/|pealkiri=Spordikoolist|väljaanne=Saaremaa Spordikool|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
 
Lisaks tegutseb Kuressaares ka [[Saaremaa Merispordi Selts]], mille peamiseks eesmärgiks on mere- ja purjetamishuvilistele noortele purjetamisharrastusega tegelemiseks võimaluste loomine, sõltumata nende perede materiaalsest olukorrast. Seltsi tegevuses osalevad üheskoos nii noored, täiskasvanud kui ka kõige eakamad ja teenekamad liikmed.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.saaremaamerispordiselts.ee/?page_id=1042|pealkiri=Seltsist|väljaanne=Saaremaa Merispordi Selts|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
 
Linna tuntuim jalgpalliklubi on [[FC Kuressaare]], mis mängib [[Premium liiga|Premium liigas]].
 
[[Kuressaare Linnajooks]] leiab aset Kuressaare linna sünnipäeval, jätkates vanu traditsioone ja propageerides tervislikku liikumist kogu maakonnale. Linnajooks kuulub Kuressaare linna terviseliikumisesarja “[[Liikudes Tervemaks]]”, olles üks 34-st selle sarja üritustest. 2019. aastal toimub arvult juba 38. linnajooks. Varasemalt olid võistlusdistantsid 5.1 km ja 14.2 km, kuid [[2016]]. aastast alates on põhidistantside pikkusteks 5 km ja 10 km. Lisaks toimuvad jooksud lastele.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://saaremaaspordikool.ee/uritused-ja-sarjad/|pealkiri=Üritused ja sarjad|väljaanne=Saaremaa Spordikool|aeg=|vaadatud=03.11.2019}}</ref>
 
== Kuressaarest pärit tuntud inimesi ==
'''Loomeinimesed:'''
* [[Johannes Aavik]], Saare maakonnas sündinud, Kuressaares elanud ja gümnaasiumihariduse saanud ning hiljem samas koolis eesti keele õpetajana töötanud eesti [[keeleteadlane]]
*[[Adeele Sepp]], näitleja ja lavastaja
* [[Joosep Aavik]], Kuressaares sündinud ja elanud organist
*[[Aleksander Poleštšuk]], arhitekt
* [[Bernd Freytag von Loringhoven]], Kuressaares sündinud [[Wehrmacht]]i staabiohvitser, [[Adolf Hitler|Hitleri]] lähikondlane
* [[Eerik Haamer]], Kuressaares sündinud maalikunstnik
*[[Heli Lääts]], laulja
* [[Louis Kahn]], Kuressaares sündinud [[arhitekt]]
*[[Ilmar Raag]], filmistsenarist ja -režissöör
* [[Viktor Kingissepp]], Kuressaares lapsepõlve veetnud ja gümnaasiumihariduse saanud kommunistlik revolutsionäär
*[[Ilmar Torn]], graafik
* [[Anti Liiv]], Kuressaares sündinud psühhiaater ja psühholoog
* [[Ivo Linna]], Kuressaares sündinud ja elanud laulja
*[[Joosep Aavik]], organist, koorijuht ja muusikaõpetaja
* [[Kristjan Luhamets]], Kuressaares sündinud vaimulik
*[[Konstantin Märska]], eesti filmikunsti üks rajajaid ja filmioperaator
* [[Heli Lääts]], Kuressaares sündinud laulja
*[[Louis Kahn]], arhitekt
* [[Koit Lääts]], Kuressaares sündinud keemik
*[[Salome Trei]], graafik
* [[Richard Otto Maack]], Kuressaares sündinud maadeuurija ja loodusteaduste õpetaja
*[[Vello Puujalg]], maalikunstnik
* [[Konstantin Märska]], Kuressaares sündinud filmioperaator, üks eesti filmikunsti rajajaid
 
* [[Hannes Nelis]], Kuressaares sündinud vaimulik
'''Teadlased ja haritlased:'''
* [[Aleksander Poleštšuk]], Kuressaares sündinud arhitekt
 
* [[Vello Puujalg]], Kuressaares sündinud ja elanud maalikunstnik
* [[IlmarAnti RaagLiiv]], Kuressaares sündinudpsühhiaater ja elanud filmimeespsühholoog
*[[Ivar Ugi]], keemik
* [[Konstantin Ramul]], Kuressaares sündinud psühholoog
*[[Johannes Aavik]], eesti keeleteadlane
* [[Indrek Saar]], Kuressaares sündinud ja elanud näitleja ja poliitik
*[[Koit Lääts]], keemik
* [[Hannibal Sehested]], Kuressaares sündinud Taani riigitegelane ja väejuht, Norra asehaldur 1642–1651
*[[Konstantin Ramul]], psühholoog
* [[Adeele Sepp]], Kuressaares sündinud näitleja ja lavastaja
*[[Richard Otto Maack]], maadeuurija ja loodusteaduste õpetaja
* [[Jaanus Tamkivi]], Kuressaares sündinud poliitik
 
* [[Jaan Tammsalu]], Kuressaares sündinud ja kohalikku kogudust teeninud eesti [[vaimulik]]
'''Militaartegelased:'''
* [[Ilmar Torn]], Kuressaares sündinud graafik
 
* [[Salome Trei]], Kuressaares sündinud graafik
*[[Bernd Freytag von Loringhoven]], ''[[Wehrmacht|Wehrmachti]]'' staabiohvitser
* [[Juhan Tuuling]], Kuressaares sündinud Eesti ja Saksa sõjaväelane (kolonel)
*[[Hannibal Sehested|Hannibal Sehestad]], [[Taani]] riigiteadlane ja väejuht, [[Norra]] asehaldur
* [[Ivar Ugi]], Kuressaares sündinud Saksamaa keemik
*[[Juhan Tuuling]], [[Eesti]] ja [[Saksamaa|Saksa]] kolonel
* [[Voldemar Väli]], Kuressaares sündinud eesti maadleja
 
'''Ühiskonnategelased:'''
 
*[[Indrek Saar]], poliitik ning näitleja
*[[Jaanus Tamkivi]], poliitik
*[[Viktor Kingissepp]], kommunistlik revolutsionäär
 
'''Vaimulikud:'''
 
*[[Hannes Nelis]], vaimulik
*[[Jaan Tammsalu]], vaimulik
*[[Kristjan Luhamets]], vaimulik
 
'''Sportlased:'''
 
*[[Voldemar Väli]], maadleja
 
== Sõpruslinnad ==
{| cellpadding="10"
* [[Raseborg]] ([[Ekenäsi linn]] (Tammisaari)), [[Soome]], alates [[21. november]] 1988
|- valign="top"
* [[Rønne]], [[Taani]], alates [[3. oktoober]] [[1991]]
|
* [[Maarianhamina]], Soome, alates [[24. oktoober]] 1991
* [[Skövde]],{{Riigi ikoon|Belgia}} [[RootsiKuurne]], alates 23. juuni [[1993Belgia]]
* [[Sastamala]] ([[Vammala]]),{{Riigi ikoon|Soome, alates}} [[30. juuniMaarianhamina]], [[1994Soome]]
* {{Riigi ikoon|Soome}} [[Raseborg]] ([[Ekenäsi linn]] (''Tammisaari'')), [[Soome]]
* [[Turu]], Soome, alates [[30. mai]] [[1996]]
* [[Talsi]],{{Riigi ikoon|Taani}} [[LätiRønne]], alates [[27. mai]] [[1998Taani]]
||
* [[Kuurne]], [[Belgia]], alates [[9. august]] 1998
* {{Riigi ikoon|Soome}} [[Sastamala]] ([[Vammala]]), [[Soome]]
* {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Skövde]], [[Rootsi]]
* {{Riigi ikoon|Läti}} [[Talsi]], [[Läti]]
* {{Riigi ikoon|Soome}} [[Turu]], [[Soome]]
|}
 
== Vaata ka ==
251. rida ⟶ 451. rida:
*[[Saare Maakonna Keskraamatukogu]]
*[[Kuressaare kaubahoov]]
*[[Kuressaare mõis]] ([[Tarvastu kihelkond|Tarvastu kihelkonnas]] [[Viljandi maakond|Viljandimaal]])
*[[Kuressaare merepäevad]]
*[[Päikesepealinn]]
*[[Kuressaare külanõukogu]]
*[[Kuressaare vapp]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Kuressaare"