Difference between revisions of "Infoühiskond"

m
no edit summary
m
'''Infoühiskond''' ([[inglise keel]]es ''information society'') on [[informatsioon]]i tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) [[ühiskond]].
 
Infoühiskond on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. See on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on [[arvuti]]te massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid ([[Internet]] ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonna inimesel on võimalik ligijuurde pääseda tohutule hulgale [[andmepank]]adele ja [[infoallikas|infoallikatele]]. Tema abivahendiks on võimsad [[personaalarvuti|personaal-]] ja [[server]]arvutid.
 
Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud [[teave|teabesse]], mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Selleks loob võimalused üleüldine andmeedastusvõrk, millele juurdepääs on tagatud kõigile ühiskonna liikmetele. Geograafilised kaugused, nii riigisiseselt kui ka riikidevaheliselt, kaotavad oma senise tähenduse, kaotades *äärealasid ning ühtlustades eri piirkondade konkurentsivõimet. Väheneb piirkondlik ebavõrdsus ja pikas perspektiivis ka arenguerisused.
Kui 1990ndatel oli Euroopa Liidu liikmesriikidele oluliseks teemaks ennekõike IKT võrkude arendamine, siis 2000. aastatel tõusid tähelepanu keskpunkti [[digitaalne kirjaoskus]] ja võrgusisu. Lisaks tehnoloogiliste ja majanduslike aspektide arvestamisele on aina enam tõstatatud infoühiskonna rolli kultuuri, hariduse ja teaduse edendamisel. Seda käsitletakse nüüd multidistsiplinaarse valdkonnana, mis hõlmab nii riigivalitsemist, majandust, haridust, teadust, kultuuri kui ka sotsiaalsfääri.<ref name="raamatukogu" />
 
Mitte keegi ei oska ette ennustada, milline hakkab infoühiskond tulevikus välja nägema. See, mis tänasel turul näib võitja olevat, võib homme täielikult läbi kukkuda. Hetkel vähelubavana tunduv uus leiutis võib osutuda äärmiselt edukaks. Infoühiskonna uute toodete ja teenuste arenguprotsessi lahutamatuks osaks on pilootprojektid.
 
'''Pilootprojektid:'''
[[Euroopa Nõukogu]] soovitab liikmesriikidel infoühiskonna arendamisel lähtuda viiest põhimõttest:
 
*ligipääsujuurdepääsu tagamine (avalike internetipunktide ja kommunikatsioonivõrkude ehitamine);
*võrgusisu ja elektrooniliste teenuste arendamine paralleelselt traditsioonilistega (ametliku info ja avalike teenuste pakkumine; haridus- ja kultuuriteenuste arendamine);
*arvuti- ja infokirjaoskuse levitamine;
{{Viited}}
 
==KasutatudMuud materjalidallikad==
*[[Valdo Praust|Praust, V.]] Infoühiskonna aabits, ehk, Lühikene jutustus sellest, mis mõjutab meid lähemas ja kaugemas tulevikus. Tallinn: Avita, 1997
*[http://infoyhiskond.hk.tlu.ee Läänemaa infoühiskonna arengukava]
 
==Välislingid==
*[http://www.eduskunta.fi/efakta/vk/tuv/challenges_of_the_globalinformationsociety.pdf Pekka Himaneni 2004. aasta raportaruanne Soome Parlamendileparlamendile]
* [https://www.youtube.com/playlist?list=PLMDEPjpX1JtfsTl7xzbBjoto3LLna6RTY Infoühiskonna keskuse webinarid], [[Tartu Ülikool]] Youtubes