Helikassett: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
60. rida:
Magnetlintidel kasutatakse raudoksiidi pulbritest gamma raud(III)oksiidi. Nõelja kujuga osakestega γ-Fe<sub>2</sub>O<sub>3</sub> saadakse antiferromagnetiliseks α-Fe<sub>2</sub>O<sub>3</sub> redutseerimisel 400 °C juures magnetiidiks Fe<sub>3</sub>O<sub>4</sub> ning selle kuumutamisel oksüdeerivas keskkonnas 250 °C juurde. Kasutades lähteainena rauasoolasid, on võimalik valmistada ka sfäärilise kujuga osakestega γ-Fe<sub>2</sub>O<sub>3</sub> pulbrit. Selle puhul mõjutab pulbri magnetilisi omadusi kristalliline [[anisotroopia]], samas kui nõelja kujuga osakeste puhul on domineeriv osakeste kujust tulenev anisotroopia. Magnetlintide jaoks on sobivamad aga nõelja kujuga osakesed. Nõelja kujuga osakesed tagavad piisava orientatsiooni korral ka võimalikult väikese taustamüra. Fe<sub>3</sub>O<sub>4</sub> sobiks magnetilise omaduste poolest samuti infosalvestamise rakendustesse, kuid pole leidnud kasutust, kuna on toatemperatuuril ebastabiilne ja väiksemad osakesed kipuvad oksüdeeruma. Samuti on seda raske enne kasutamist täielikult kustutada eelnevast infost.
γ-Fe<sub>2</sub>O<sub>3</sub> on temperatuuri suhtes küllalt hästi vastupidav, kuna selle [[Curie punkt|Curie temperatuur]] on 675 °C. Samuti on sellel võrreldes teiste materjalidega küllalt ühtlane struktuur, kuna sünteesi tingimusi kontrollides on võimalik saada ühtlase kuju ja suurusega osakesi, mis võimaldab paremat info salvestamise kvaliteeti. Samuti on γ-Fe<sub>2</sub>O<sub>3</sub> puhul madal jääkmagneetumuse ja [[koertsitiivsus]]e suhe, mis tähendab, et iseeneslikud demagneetumisprotsessid on kaduvväikese tähtsusega. γ-Fe<sub>2</sub>O<sub>3</sub> kattega lintide jääkmagneetumus on 120
==== Koobaltiga dopeeritud raudoksiid ====
| |||