Vikipeedia

Departemang (Prantsusmaa): erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
{{viita}}
 
'''Departemang''' ([[Prantsuse keel|prantsuse]] ''département'') on [[Prantsusmaa haldusjaotus]]es üks kolmest valitsemise tasemest allpool riiklikku taset ("[[Territoriaalne kollektiivsus|territoriaalsed kollektiivsused]]"), [[Prantsusmaapiirkond piirkonnad(Prantsusmaa)|piirkondade]] ja [[Prantsusmaavald vallad(Prantsusmaa)|valdade]] vahel. [[Prantsusmaa emamaa]]l on 96 departemangu ja [[ülemere departemang]]eülemeredepartemange on 5, mida liigitatakse ka piirkondadeks. Departemangud jagunevad edasi 342 [[Prantsusmaaringkond ringkonnad(Prantsusmaa)|ringkonnaks]], mis jagunevad [[Prantsusmaakanton kantonid(Prantsusmaa)|kantoniteks]]; viimased kaks ei oma autonoomiat ja neid kasutatakse avalike teenuste ja mõnikord valimiste organiseerimisel.
 
Prantsusmaa departemange haldavad valitud [[üldkogud (Prantsusmaa)|üldkogud]] (''conseil général'') ja nende presidendid, kelle vastutuse peamise valdkonna moodustavad arvukate sotsiaalsete ja hoolekandetoetuste, [[Keskharidus Prantsusmaal|keskkoolide (''collège'')]] ehitiste ja tehnilise personali, kohalike teede ning kooli- ja maabusside ja kohaliku omavalitsuse infrastruktuuride koostöö juhtimine. Riigi halduse kohalikud teenused on traditsiooniliselt organiseeritud departemangutasemel, kus [[Prefekt (Prantsusmaa)|prefekt]] esindab valitsust; siiski on piirkonnad saanud selles osas tähtsust alates 2000. aastatest, kus mõned departemangutaseme teenused on läinud piirkonnataseme teenusteks.
 
Departemangud loodi aastal 1791, kui ''[[Ancien Régime]]'''i [[Prantsusmaaprovints provintsid(Prantsusmaa)|provintside]] ratsionaalne asendamine rahvusliku ühtsuse tugevdamise eesmärgil; peaaegu kõik neist nimetati seetõttu jõgede, mägede või rannikute järgi, mitte ajalooliste või kultuuriliste territooriumide järgi, erinevalt piirkondadest, ja mõned neist on üldiselt tuntud nende kahekohalise [[Sihtnumbrid Prantsusmaal|sihtnumbri]] järgi, mida kuni viimase ajani kasutati kõigil [[Prantsusmaa sõidukite registreerimisnumbrid|mootorsõidukite numbrimärkidel]]. Need innustasid sarnaseid jaotusi paljudes Prantsusmaa endistes kolooniates.
 
== Ajalugu ==
13. rida:
 
[[Pilt:ChassisFiguratif.jpg|pisi|Geomeetriline ettepanek lükati tagasi]]
[[Pilt:Départements et provinces de France.png|pisi|Endised [[Prantsusmaaprovints provintsid(Prantsusmaa)|Endised provintsid]] (värvidega) ja departemangud (piirid mustaga)]]
 
Esimesed Prantsuse territoriaalsed departemangud pakuti aastal 1665 välja Marc-René d'Argensoni poolt haldusküsimuste teenindamiseks puhtalt sildade ja maanteede infrastruktuuri haldamisel.
 
Enne [[Prantsuse revolutsioon]]i sai Prantsusmaa territooriume järk-järgult mitmesuguste sõltumatute üksuste annekteerimise kaudu. ''[[Ancien Régime]]'''i ajal oli see organiseeritud [[Prantsusmaaprovints provintsid(Prantsusmaa)|provintsideks]]. Revolutsiooni kestel need kaotati, osalt selleks, et nõrgendada vanu truudussidemeid.
 
Kaasaegsed departemangud, kui mitmeotstarbelised valitsemisüksused, loodi provintside asemele 4. märtsil 1790 [[Asutav Rahvuskogu (Prantsusmaa)|Asutava Rahvuskogu]] poolt, mida see pidas palju ratsionaalsemaks struktuuriks. Nende piirid teenisid kahte eesmärki:
27. rida:
Vanadest nimedest hoiduti uute departemangude nimetamisel hoolikalt. Enamik nimetati piirkonna peamise jõe või muu loodusobjekti järgi. Isegi Pariis oli [[Seine'i departemang]]us.
 
Departemangude arv, algselt 83, suurenes aastaks 1809 [[Prantsusmaa esimese keisririigi 130 departemangu|130]]-ni, kui vabariik ja [[Prantsuse esimene keisririik|keisririik]] omandasid territooriume. Pärast [[Napoleon I|NapoleonNapoleoni]]i kaotusi aastatel 1814–1815 andis [[Viini kongress]] Prantsusmaale tagasi tema sõjaeelse suuruse; departemangude arvu vähendati 86-ni, kui kolm algset departemangu jagati. Aastal 1860 omandas Prantsusmaa [[Nice'i krahvkond|Nice'i krahvkonna]] ja [[Savoia]], mis viis kolme uue departemangu loomiseni. Kaks tehti uuest Savoia territooriumist, samas [[Alpes-MaritimesMaritimesi departemang]]'i departemang loodi Nice'ist ja osast [[Var'iVari departemang]]ust. 89 departemangule anti numbrid vastavalt nende tähestikulisele järjekorrale.
 
[[Moselle'i departemang|Moselle'i]] ja [[Bas-Rhini departemang]] ning ja enamik [[Haut-Rhini departemang]]ust loovutati [[Saksa keisririik|Saksa keisririigile]] aastal 1871 pärast Prantsusmaa kaotust [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõjas]]. Väike osa Haut-Rhini departemangust jäi siiski Prantsusmaale ja nimetati [[Belfort'i departemang|Belfort'i territooriumi departemanguks]]. Kui Prantsusmaa sai loovutatud departemangud pärast [[Esimene maailmasõda|esimest maailmasõda]] tagasi, ei taasühendatud Belfort'i departemangu Haut-Rhini departemanguga. Aastal 1922 sai sellest Prantsusmaa 90. departemang.
 
[[Île-de-France]]'i reorganiseerimine (1968) ja [[Korsika]] jaotamine (1975) andis veel kuus departemangu, tehes koguarvuks 96. Arvates juurde viis [[ülemere departemang]]uülemeredepartemangu ([[Prantsuse Guajaana]], [[Guadeloupe]], [[Martinique]], [[Réunion]] ja [[Mayotte]]), on koguarvuks 101 departemangu. Aastal 2011 sai 101. departemanguks [[ülemere kollektiivsusülemerekollektiivsus]] [[Mayotte]].
 
== Üldiseloomustus ==
45. rida:
Iga departemangu haldab [[Üldkogu (Prantsusmaa)|üldkogu]] (''conseil général)'', mis valitakse kuueks aastaks [[üldised valimised|üldistel valimistel]], kus üldkogu president on departemangu juhataja. Enne 1982. aastat oli departemangu juhataja [[Prefekt (Prantsusmaa)|prefekt]] (''préfet''), kes esindab [[Prantsusmaa valitsus]]t igas departemangus ja nimetatakse [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] poolt. Prefekti abistavad üks või mitu alamprefekti (''sous-préfet''), kes asuvad departemangu alamprefektuurides.
 
Departemangud on edasi jaotatud [[Prantsusmaavald vallad(Prantsusmaa)|valdadeks]], mida valitsevad valla volikogud. Aastal 1999 oli Prantsusmaal 36 779 valda. [[Prantsusmaa ülemeredepartemangud|Ülemere territooriumidelÜlemereterritooriumidel]] mängivad mõned vallad rolli departemangu tasemel. Riigi pealinn [[Pariis]] on nii vald kui ka departemang.
 
Mandri-Prantsusmaal ([[Prantsusmaa emamaa]], väljaarvatud [[Korsika]]) on departemangu [[mediaan]]pindala 5965 km². 2001. aasta rahvaloenduse järgi oli departemangu mediaanrahvaarv Mandri-Prantsusmaal 511 012 asukat. Enamuse departemangude pindala on 4000 ja 8000 km² vahel ning rahvaarv on 320 000 ja 1 miljoni vahel. Pindalalt suurim on [[Gironde'i departemang]] (10 000 km²), samas väikseim on Pariis (105 km²). Kõige rahvarikkam on [[Nordi departemang]] (2 550 000) ja rahvavaeseim on [[Lozère'i departemang]] (74 000).
 
Departemangud on nummerdatud: nende kahekohalised numbrid esinevad [[sihtnumber|sihtnumbrites]], [[INSEE]] koodides (sealhulgas "sotsiaalkindlustuse numbrid") ja [[Prantsusmaa mootorsõidukite registreerimisnumbrid|sõidukite numbrimärkides]]. Algul vastasid numbrid departemangude nimede tähestikulisele järjekorrale, kuid mitmed on oma nimesid muutnud, nii pole vastavus enam täpne. [[Korsika]] jaoks ei ole enam numbrit 20, vaid selle asemel on 2A ja 2B. Korsika sihtnumbrid või aadressid mõlemas departemangus algavad siiski 20-ga. Kahekohalist koodi "98" kasutatakse [[Monaco]] poolt. Koos [[ISO 3166-1 alpha-2]] maakoodiga FR moodustavad numbrid [[ISO 3166-2]] riigi alljaotuste koodid emamaa departemangudele. Ülemere departemangudÜlemeredepartemangud kasutavad kolme numbrit, näiteks 971 Guadeloupe jaoks (vaata tabel allpool).
 
=== Parteipoliitilised eelistused ===
56. rida:
 
<gallery>
Pilt:Cantonales_1998(dom).png|Erinevate departemangude üldkogu presidentide parteiline kuuluvus 1998. aasta kantonaalvalimistel.
Pilt:Cantonales 2001.svg|Erinevate departemangude üldkogu presidentide parteiline kuuluvus 2001. aasta valimistel.
Pilt:Cantonales 2004.svg|Erinevate departemangude üldkogu presidentide parteiline kuuluvus 2004. aasta valimistel.
Pilt:Conseils généraux 2008.svg|Erinevate departemangude üldkogu presidentide parteiline kuuluvus 2008. aasta valimistel.
Pilt:Conseils généraux 2011.png|Erinevate departemangude üldkogu presidentide parteiline kuuluvus 2011. aasta valimistel.
</gallery>
 
103. rida:
|[[Aini departemang|Ain]]
|[[Bourg-en-Bresse]]
|[[Auvergne-Rhône-Alpes]]
|-
!02
109. rida:
|[[Aisne'i departemang|Aisne]]
|[[Laon]]
|[[PicardieHauts-de-France]]
|-
!03
115. rida:
|[[Allier' departemang|Allier]]
|[[Moulins (Allier)|Moulins]]
|[[Auvergne-Rhône-Alpes]]
|-
!04
|[[Pilt:Blason departement Alpes-de-Haute-Provence.svg|22x20px|Departemangu 04 vapp]]
|[[Alpes-de-Haute-Provence'i departemang|Alpes-de-Haute-Provence]]<ref name="fTBdX" group="a" />
|[[Digne-les-Bains]]
|[[Provence-Alpes-Côte d'Azur]]
125. rida:
!05
|[[Pilt:Blason dpt fr HautesAlpes.svg|22x20px|Departemangu 05 vapp]]
|[[Hautes-Alpesi departemang|Hautes-Alpes]]
|[[Gap]]
|[[Provence-Alpes-Côte d'Azur]]
131. rida:
!06
|[[Pilt:Nice Arms.svg|22x20px|Departemangu 06 vapp]]
|[[Alpes-Maritimesi departemang|Alpes-Maritimes]]
|[[Nice]]
|[[Provence-Alpes-Côte d'Azur]]
139. rida:
|[[Ardèche'i departemang|Ardèche]]
|[[Privas]]
|[[Auvergne-Rhône-Alpes]]
|-
!08
145. rida:
|[[Ardennesi departemang|Ardennes]]
|[[Charleville-Mézières]]
|[[Champagne-ArdenneGrand Est]]
|-
!09
151. rida:
|[[Ariège'i departemang|Ariège]]
|[[Foix]]
|[[Oksitaania (haldusüksus)|Oksitaania]]
|[[Midi–Pyrénées]]
|-
!10
157. rida:
|[[Aube'i departemang|Aube]]
|[[Troyes]]
|[[Champagne-ArdenneGrand Est]]
|-
!11
163. rida:
|[[Aude'i departemang|Aude]]
|[[Carcassonne]]
|[[Oksitaania (haldusüksus)|Oksitaania]]
|[[Languedoc-Roussillon]]
|-
!12
169. rida:
|[[Aveyroni departemang|Aveyron]]
|[[Rodez]]
|[[Oksitaania (haldusüksus)|Oksitaania]]
|[[Midi–Pyrénées]]
|-
!13
|[[Pilt:Blason departement Bouches-du-Rhone.svg|22x20px|Departemangu 13 vapp]]
|[[Bouches-du-Rhône'i departemang|Bouches-du-Rhône]]
|[[Marseille]]
|[[Provence-Alpes-Côte d'Azur]]
181. rida:
|[[Calvadosi departemang|Calvados]]
|[[Caen]]
|[[Alam-Normandia (haldusüksus)|Normandia]]
|-
!15
187. rida:
|[[Cantali departemang|Cantal]]
|[[Aurillac]]
|[[Auvergne-Rhône-Alpes]]
|-
!16
193. rida:
|[[Charente'i departemang|Charente]]
|[[Angoulême]]
|[[PoitouNouvelle-CharentesAquitaine]]
|-
!17
|[[Pilt:Blason département fr Charente-Maritime.svg|22x20px|Departemangu 17 vapp]]
|[[Charente-Maritime'i departemang|Charente-Maritime]]<ref name="1Osk9" group="a" />
|[[La Rochelle]]
|[[PoitouNouvelle-CharentesAquitaine]]
|-
!18
|[[Pilt:Blason dpt fr Cher.svg|22x20px|Departemangu 18 vapp]]
|[[Cher'iCheri departemang|Cher]]
|[[Bourges]]
|[[Centre-Val de Loire]]
|[[Keskpiirkond (Prantsusmaa)|Keskpiirkond]]
|-
!19
211. rida:
|[[Corrèze'i departemang|Corrèze]]
|[[Tulle]]
|[[LimousinNouvelle-Aquitaine]]
|-
!2A
|[[Pilt:Coat of Arms of Corsica.svg|22x20px|Korsika vapp]]
|[[Corse-du-Sudi departemang|Corse-du-Sud]]
|[[Ajaccio]]
|[[Korsika]]
229. rida:
|[[Côte-d'Ori departemang|Côte-d'Or]]
|[[Dijon]]
|[[Bourgogne-Franche-Comté]]
|[[Burgundia]]
|-
!22
241. rida:
|[[Creuse'i departemang|Creuse]]
|[[Guéret]]
|[[LimousinNouvelle-Aquitaine]]
|-
!24
247. rida:
|[[Dordogne'i departemang|Dordogne]]
|[[Périgueux]]
|[[AkvitaaniaNouvelle-Aquitaine]]
|-
!25
253. rida:
|[[Doubs' departemang|Doubs]]
|[[Besançon]]
|[[Bourgogne-Franche-Comté]]
|-
!26
259. rida:
|[[Drôme'i departemang|Drôme]]
|[[Valence (Drôme)|Valence]]
|[[Auvergne-Rhône-Alpes]]
|-
!27
265. rida:
|[[Eure'i departemang|Eure]]
|[[Évreux]]
|[[Ülem-Normandia (haldusüksus)|Normandia]]
|-
!28
271. rida:
|[[Eure-et-Loiri departemang|Eure-et-Loir]]
|[[Chartres]]
|[[Centre-Val de Loire]]
|[[Keskpiirkond (Prantsusmaa)|Keskpiirkond]]
|-
!29
|[[Pilt:Blason29.svg|22x20px|Departemangu 29 vapp]]
|[[Finistère'i departemang|Finistère]]
|[[Quimper]]
|[[Bretagne]]
281. rida:
!30
|[[Pilt:Blason département fr Gard.svg|22x20px|Departemangu 30 vapp]]
|[[Gard'iGardi departemang|Gard]]
|[[Nîmes]]
|[[Oksitaania (haldusüksus)|Oksitaania]]
|[[Languedoc-Roussillon]]
|-
!31
|[[Pilt:Blason département fr Haute-Garonne.svg|22x20px|Departemangu 31 vapp]]
|[[Haute-Garonne'i departemang|Haute-Garonne]]
|[[Toulouse]]
|[[Oksitaania (haldusüksus)|Oksitaania]]
|[[Midi–Pyrénées]]
|-
!32
|[[Pilt:Blason dpt fr Gers.svg|22x20px|Departemangu 32 vapp]]
|[[Gers'iGersi departemang|Gers]]
|[[Auch]]
|[[Oksitaania (haldusüksus)|Oksitaania]]
|[[Midi–Pyrénées]]
|-
!33
301. rida:
|[[Gironde'i departemang|Gironde]]<ref name="ESXQg" group="a" />
|[[Bordeaux]]
|[[AkvitaaniaNouvelle-Aquitaine]]
|-
!34
307. rida:
|[[Hérault' departemang|Hérault]]
|[[Montpellier]]
|[[Oksitaania (haldusüksus)|Oksitaania]]
|[[Languedoc-Roussillon]]
|-
!35
319. rida:
|[[Indre'i departemang|Indre]]
|[[Châteauroux]]
|[[Centre-Val de Loire]]
|[[Keskpiirkond (Prantsusmaa)|Keskpiirkond]]
|-
!37
325. rida:
|[[Indre-et-Loire'i departemang|Indre-et-Loire]]
|[[Tours]]
|[[Centre-Val de Loire]]
|[[Keskpiirkond (Prantsusmaa)|Keskpiirkond]]
|-
!38
331. rida:
|[[Isère'i departemang|Isère]]
|[[Grenoble]]
|[[Auvergne-Rhône-Alpes]]
|-
!39
337. rida:
|[[Jura departemang|Jura]]
|[[Lons-le-Saunier]]
|[[Bourgogne-Franche-Comté]]
|-
!40
|[[Pilt:Blason dpt fr Landes.svg|22x20px|Departemangu 40 vapp]]
|[[Landes'iLandesi departemang|Landes]]
|[[Mont-de-Marsan]]
|[[AkvitaaniaNouvelle-Aquitaine]]
|-
!41
349. rida:
|[[Loir-et-Cheri departemang|Loir-et-Cher]]
|[[Blois]]
|[[Centre-Val de Loire]]
|[[Keskpiirkond (Prantsusmaa)|Keskpiirkond]]
|-
!42
355. rida:
|[[Loire'i departemang|Loire]]
|[[Saint-Étienne]]
|[[Auvergne-Rhône-Alpes]]
|-
!43
361. rida:
|[[Haute-Loire'i departemang|Haute-Loire]]
|[[Le Puy-en-Velay]]
|[[Auvergne-Rhône-Alpes]]
|-
!44
|[[Pilt:Blason dpt fr LoireAtlantique dapres Robert Louis.svg|22x20px|Departemangu 44 vapp]]
|[[Loire-Atlantique'i departemang|Loire-Atlantique]]<ref name="Uav8S" group="a" />
|[[Nantes]]
|[[Pays de la Loire]]
373. rida:
|[[Loiret' departemang|Loiret]]
|[[Orléans]]
|[[Centre-Val de Loire]]
|[[Keskpiirkond (Prantsusmaa)|Keskpiirkond]]
|-
!46
379. rida:
|[[Loti departemang|Lot]]
|[[Cahors]]
|[[Oksitaania (haldusüksus)|Oksitaania]]
|[[Midi–Pyrénées]]
|-
!47
385. rida:
|[[Lot-et-Garonne'i departemang|Lot-et-Garonne]]
|[[Agen]]
|[[AkvitaaniaNouvelle-Aquitaine]]
|-
!48
391. rida:
|[[Lozère'i departemang|Lozère]]
|[[Mende (Lozère)|Mende]]
|[[Oksitaania (haldusüksus)|Oksitaania]]
|[[Languedoc-Roussillon]]
|-
!49
|[[Pilt:Blason departement Maine-et-Loire.svg|22x20px|Departemangu 49 vapp]]
|[[Maine-et-Loire'i departemang|Maine-et-Loire]]<ref name="kIj6k" group="a" />
|[[Angers]]
|[[Pays de la Loire]]
403. rida:
|[[Manche'i departemang|Manche]]
|[[Saint-Lô]]
|[[Alam-Normandia (haldusüksus)|Normandia]]
|-
!51
409. rida:
|[[Marne'i departemang|Marne]]
|[[Châlons-en-Champagne]]
|[[Champagne-ArdenneGrand Est]]
|-
!52
415. rida:
|[[Haute-Marne'i departemang|Haute-Marne]]
|[[Chaumont (Haute-Marne)|Chaumont]]
|[[Champagne-ArdenneGrand Est]]
|-
!53
427. rida:
|[[Meurthe-et-Moselle'i departemang|Meurthe-et-Moselle]]
|[[Nancy]]
|[[LorraineGrand Est]]
|-
!55
433. rida:
|[[Meuse'i departemang|Meuse]]
|[[Bar-le-Duc]]
|[[LorraineGrand Est]]
|-
!56
445. rida:
|[[Moselle'i departemang|Moselle]]
|[[Metz]]
|[[LorraineGrand Est]]
|-
!58
451. rida:
|[[Nièvre'i departemang|Nièvre]]
|[[Nevers]]
|[[Bourgogne-Franche-Comté]]
|[[Burgundia]]
|-
!59
|[[Pilt:Blason Nord-Pas-De-Calais.svg|22x20px|Departemangu 59 vapp]]
|[[Nord'iNordi departemang|Nord]]
|[[Lille]]
|[[Nord–PasHauts-de-CalaisFrance]]
|-
!60
463. rida:
|[[Oise'i departemang|Oise]]
|[[Beauvais]]
|[[PicardieHauts-de-France]]
|-
!61
469. rida:
|[[Orne'i departemang|Orne]]
|[[Alençon]]
|[[Alam-Normandia (haldusüksus)|Normandia]]
|-
!62
475. rida:
|[[Pas-de-Calais' departemang|Pas-de-Calais]]
|[[Arras]]
|[[Nord–PasHauts-de-CalaisFrance]]
|-
!63
481. rida:
|[[Puy-de-Dôme'i departemang|Puy-de-Dôme]]
|[[Clermont-Ferrand]]
|[[Auvergne-Rhône-Alpes]]
|-
!64
|[[Pilt:Blason des Pyrénées-Atlantiques.svg|22x20px|Departemangu 64 vapp]]
|[[Pyrénées-Atlantiquesi departemang|Pyrénées-Atlantiques]]<ref name="rCq05" group="a" />
|[[Pau]]
|[[AkvitaaniaNouvelle-Aquitaine]]
|-
!65
|[[Pilt:Blason dpt fr HautesPyrenees.svg|22x20px|Departemangu 65 vapp]]
|[[Hautes-Pyrénées' departemang|Hautes-Pyrénées]]
|[[Tarbes]]
|[[Oksitaania (haldusüksus)|Oksitaania]]
|[[Midi–Pyrénées]]
|-
!66
|[[Pilt:Arms of the Pyrénées-Orientales.svg|22x20px|Departemangu 66 vapp]]
|[[Pyrénées-Orientalesi departemang|Pyrénées-Orientales]]
|[[Perpignan]]
|[[Oksitaania (haldusüksus)|Oksitaania]]
|[[Languedoc-Roussillon]]
|-
!67
505. rida:
|[[Bas-Rhini departemang|Bas-Rhin]]
|[[Strasbourg]]
|[[AlsaceGrand Est]]
|-
!68
511. rida:
|[[Haut-Rhini departemang|Haut-Rhin]]
|[[Colmar]]
|[[AlsaceGrand Est]]
|-
!69
517. rida:
|[[Rhône'i departemang|Rhône]]
|[[Lyon]]
|[[Auvergne-Rhône-Alpes]]
|-
!70
523. rida:
|[[Haute-Saône'i departemang|Haute-Saône]]
|[[Vesoul]]
|[[Bourgogne-Franche-Comté]]
|-
!71
529. rida:
|[[Saône-et-Loire'i departemang|Saône-et-Loire]]
|[[Mâcon]]
|[[Bourgogne-Franche-Comté]]
|[[Burgundia]]
|-
!72
541. rida:
|[[Savoia departemang|Savoia]]
|[[Chambéry]]
|[[Auvergne-Rhône-Alpes]]
|-
!74
547. rida:
|[[Haute-Savoie departemang|Haute-Savoie]]
|[[Annecy]]
|[[Auvergne-Rhône-Alpes]]
|-
!75<ref name="KutGj" group="a" />
559. rida:
|[[Seine-Maritime'i departemang|Seine-Maritime]]<ref name="eKeYU" group="a" />
|[[Rouen]]
|[[Ülem-Normandia (haldusüksus)|Normandia]]
|-
!77
|[[Pilt:Blason département fr Seine-et-Marne.svg|22x20px|Departemangu 77 vapp]]
|[[Seine-et-Marne'i departemang|Seine-et-Marne]]
|[[Melun]]
|[[Île-de-France]]
569. rida:
!78<ref name="X3Uom" group="a" />
|[[Pilt:Blason département fr Yvelines.svg|22x20px|Departemangu 78 vapp]]
|[[Yvelinesi departemang|Yvelines]]
|[[Versailles]]
|[[Île-de-France]]
575. rida:
!79
|[[Pilt:Blason département fr Deux-Sèvres.svg|22x20px|Departemangu 79 vapp]]
|[[Deux-Sèvresi departemang|Deux-Sèvres]]
|[[Niort]]
|[[PoitouNouvelle-CharentesAquitaine]]
|-
!80
583. rida:
|[[Somme'i departemang|Somme]]
|[[Amiens]]
|[[PicardieHauts-de-France]]
|-
!81
589. rida:
|[[Tarni departemang|Tarn]]
|[[Albi (Prantsusmaa)|Albi]]
|[[Oksitaania (haldusüksus)|Oksitaania]]
|[[Midi–Pyrénées]]
|-
!82
|[[Pilt:Blason département fr Tarn-et-Garonne.svg|22x20px|Departemangu 82 vapp]]
|[[Tarn-et-Garonne'i departemang|Tarn-et-Garonne]]
|[[Montauban]]
|[[Oksitaania (haldusüksus)|Oksitaania]]
|[[Midi–Pyrénées]]
|-
!83
|[[Pilt:Blason departement Var.svg|22x20px|Departemangu 83 vapp]]
|[[Var'iVari departemang|Var]]
|[[Toulon]]
|[[Provence-Alpes-Côte d'Azur]]
611. rida:
!85
|[[Pilt:Blason dpt fr 85 Vendée.svg|22x20px|Departemangu 85 vapp]]
|[[Vendée departemang|Vendée]]
|[[La Roche-sur-Yon]]
|[[Pays de la Loire]]
619. rida:
|[[Vienne'i departemang|Vienne]]
|[[Poitiers]]
|[[PoitouNouvelle-CharentesAquitaine]]
|-
!87
|[[Pilt:Blason departement Haute-Vienne.svg|22x20px|Departemangu 87 vapp]]
|[[Haute-Vienne'i departemang|Haute-Vienne]]
|[[Limoges]]
|[[LimousinNouvelle-Aquitaine]]
|-
!88
|[[Pilt:Blason Vosges.svg|22x20px|Departemangu 88 vapp]]
|[[Vosges'iVosgesi departemang|Vosges]]
|[[Épinal]]
|[[LorraineGrand Est]]
|-
!89
637. rida:
|[[Yonne'i departemang|Yonne]]
|[[Auxerre]]
|[[Bourgogne-Franche-Comté]]
|[[Burgundia]]
|-
!90
|[[Pilt:Blason département fr Territoire de Belfort.svg|22x20px|Departemangu 90 vapp]]
|[[Belfort'iBelforti departemang|Territoire de Belfort]]
|[[Belfort]]
|[[Bourgogne-Franche-Comté]]
|-
!91
659. rida:
!93<ref name="dxdzl" group="a" />
|[[Pilt:Blason département fr Seine-Saint-Denis.svg|22x20px|Departemangu 93 vapp]]
|[[Seine-Saint-Denis' departemang|Seine-Saint-Denis]]
|[[Bobigny]]
|[[Île-de-France]]
665. rida:
!94
|[[Pilt:Blason département fr Val-de-Marne.svg|22x20px|Departemangu 94 vapp]]
|[[Val-de-Marne'i departemang|Val-de-Marne]]
|[[Créteil]]
|[[Île-de-France]]
671. rida:
!95
|[[Pilt:Blason département fr Val-d'Oise.svg|22x20px|Departemangu 95 vapp]]
|[[Val-d'Oise'i departemang|Val-d'Oise]]
|[[Pontoise]]<ref name="qPYmX" group="a" />
|[[Île-de-France]]
704. rida:
|[[Mamoudzou]]
|[[Mayotte]]
|- class="sortbottom"
|-
| colspan=5 style="width:200px"|{{viited|grupp=a|allikad=
<ref name="eri">Kõik [[ülemere departemang]]udülemeredepartemangud moodustavad [[piirkond (Prantsusmaa piirkonnad)|piirkonnad]] ja neil on Prantsusmaa emamaale sarnane staatust. Nad on Prantsusmaa ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] osa, kuigi neile rakendatakse [[Erilised liikmesriikide territooriumid ja Euroopa Liit|Euroopa Liidu erireegleid]].</ref>
<ref name="x7GHE">Enamik vappe on mitteametlikud.</ref>
<ref name="fTBdX">1970. aastani kandis nime Basses-Alpes.</ref>
722. rida:
<ref name="dxdzl">93 oli varem Prantsuse Alžeerias asunud [[Constantine'i departemang]]u kood.</ref>
<ref name="qPYmX">[[Val-d'Oise]]'i prefektuur loodi [[Pontoise]]'is, kui departemang loodi, kuid kolis de facto naabervalda [[Cergy]]sse; praegu on mõlemad ''ville nouvelle'' [[Cergy-Pontoise]]'i osad.</ref>
<ref name="yClxh">[[Mayotte]]'ist sai Prantsusmaa 101. departemang 31. märtsil 2011. Mayotte'i [[INSEE kood]] on 976 (975 tähistas juba Prantsuse [[ülemere kollektiivsusülemerekollektiivsus]]st [[Saint-Pierre ja Miquelon]]).</ref>
}}
|}
|
[[Pilt:Départements de France-et.svg|pisi|Prantsusmaa emamaa piirkonnad ja departemangud; numbrid on need, mis esimeses veerus]]
[[Pilt:Petite couronne-2.svg|pisi|Departemangud Pariisi vahetus läheduses; numbrid on need, mis esimeses veerus]]
|}
740. rida:
!
|-
|[[Rhône-et-Loire'i departemang|Rhône-et-Loire]]
|[[Lyon]]
|1790–1793
748. rida:
|[[Bastia]]
|1790–1793
|Jagati [[Golo departemang|GoloGoloks]]ks ja [[Liamone'i departemang|Liamone]]'iks.
|-
|[[Golo departemang|Golo]]
758. rida:
|[[Ajaccio]]
|1793–1811
|Taasühendati [[Golo (departemang)|GoloGologa]]ga [[Korsika]].
|-
|[[Mont-Blanci departemang|Mont-Blanc]]
|[[Chambéry]]
|1792–1815
|Moodustati [[Savoia hertsogkond|Savoia hertsogkonna]] osast, mis oli [[Sardiinia kuningriik|Piemonte-Sardiinia kuningriigi]] territoorium ja tagastati Piemonte-Sardiiniale pärast [[Napoleon I|NapoleonNapoleoni]]i kaotust. Departemang vastas ligikaudu tänapäeva Prantsuse departemangudele [[Savoia departemang|Savoia]] ja [[Haute-Savoie departemang|Haute-Savoie]].
|-
|[[Lémani departemang|Léman]]
|[[Genf]]
|1798–1814
|Moodustati, kui [[Genf]]i Vabariik annekteeriti [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsuse esimesse keisririiki]]. Lémanist sai [[Šveits]]i [[Šveitsi kantonid|kanton]] [[Genfi kanton|Genfi Vabariik ja Kanton]]. Departemang vastas tänapäeva Šveitsi kantonile ja tänapäeva Prantsuse departemangude [[Aini departemang|AinAini]]i ja [[Haute-Savoie departemang|Haute-Savoie]] osadele.
|-
|[[Meurthe'i departemang|Meurthe]]
778. rida:
|[[Pariis]]
|1790–1967
|1. jaanuaril 1968 jagati Seine neljaks uueks departemanguks: [[Pariis]], [[Hauts-de-Seine'i departemang|Hauts-de-Seine]], [[Seine-Saint-Denis' departemang|Seine-Saint-Denis]] ja [[Val-de-Marne'i departemang|Val-de-Marne]] (viimane liidendas ka väikese osa [[Seine-et-Oise'i departemang|Seine-et-Oise]]'i territooriumist).
|-
|[[Seine-et-Oise'i departemang|Seine-et-Oise]]
|[[Versailles]]
|1790–1967
|1. jaanuaril 1968 jagati Seine-et-Oise neljaks uueks departemanguks: [[Yvelinesi departemang|Yvelines]], [[Val-d'Oise'i departeamng|Val-d'Oise]], [[Essonne'i departemang|Essonne]], [[Val-de-Marne'i departemang|Val-de-Marne]] (viimane koosnes suuresti [[Seine'i departemang|Seine]]'i territooriumist).
|-
|[[Korsika]]
|[[Ajaccio]]
|1811–1975
|15. septembril 1975 jagati Korsika kaheks, [[Corse-du-Sud'i departemang|Corse-du-Sud]] ja [[Haute-Corse'i departemang|Haute-Corse]].
|-
|[[Saint-Pierre ja Miquelon]]
|[[Saint-Pierre (Saint-Pierre ja Miquelon)|Saint-Pierre]]
|1976–1985
|Saint-Pierre ja Miquelon oli [[ülemere departemang]]ülemeredepartemang aastast 1976, kuni sellest sai 11. juunil 1985 [[ülemere kollektiivsusülemerekollektiivsus]].
|}
 
849. rida:
|-
!8A
|[[OasisOasisi (departemang)|Oasis]]
|[[Ouargla]]
|(1957–1962)
|-
!8B
|[[Saoura (departemang)|Saoura]]
|[[Béchar]]
|(1957–1962)
864. rida:
|-
!9B
|[[Batna (departemang)|Batna]]
|[[Batna]]
|(1957–1962)
879. rida:
|-
!9E
|[[Médéa (departemang)|Médéa]]
|[[Médéa]]
|(1957–1962)
|-
!9F
|[[MostaganemMostaganemi (departemang)|Mostaganem]]
|[[Mostaganem]]
|(1957–1962)
894. rida:
|-
!9H
|[[Orléansville'i (departemang)|Orléansville]]
|[[Chlef]]
|(1957–1962)
|-
!9J
|[[SétifSétifi (departemang)|Sétif]]
|[[Setif]]
|(1957–1962)
|-
!9K
|[[TiaretTiareti (departemang)|Tiaret]]
|[[Tiaret]]
|(1957–1962)
|-
!9L
|[[Tizi-Ouzou (departemang)|Tizi-Ouzou]]
|[[Tizi-Ouzou]]
|(1957–1962)
|-
!9M
|[[TlemcenTlemceni (departemang)|Tlemcen]]
|[[Tlemcen]]
|(1957–1962)
|-
!9N
|[[Aumale'i (departemang)|Aumale]]
|[[Sour el Ghozlane]]
|(1958–1959)
|-
! scope="row"|9P
|[[Bougie (departemang)|Bougie]]
|[[Bejaïa]]
|(1958–1962)
|-
!9R
|[[Saïda (departemang)|Saïda]]
|[[Saïda]]
|(1958–1962)
964. rida:
|1795–1800
|-
|[[Île de France'i (departemang)|Île de France]]
|[[Mauritius]], [[Rodrigues]], [[Seišellid]]
|1795–1800
975. rida:
==== Napoleoni impeeriumi departemangud Euroopas ====
 
[[Prantsuse revolutsioon]]i ja [[Prantsuse esimene keisririik|Napoleoni impeeriumimpeeriumi]]i ajal Prantsusmaa poolt vallutatud territooriumidel, mis pole enam Prantsusmaa osa, oli arvukalt departemange:
 
{| class="wikitable"
1035. rida:
| 1795–1814
|-
| [[Jemmapes'iJemmapesi departemang|Jemmapes]]
| colspan="2" | [[Mons]]
| rowspan="2" | [[Belgia]]
1046. rida:
| 1795–1814
|-
| [[Lys'iLysi departemang|Lys]]
| colspan="2" | [[Brugge|Bruges]]
| [[Lõuna-Madalmaad|Austria Madalmaad]]:
1080. rida:
| 1795–1814
|-
| [[Ourthe'i (departemang)|Ourthe]]
| colspan="2" | [[Liège]]
| [[Belgia]]<br>[[Saksamaa]]
1122. rida:
| 1801–1814
|-
| [[RoerRoeri (departemang)|Roer]]
| Aix-la-Chapelle
| [[Aachen]]
1137. rida:
| 1801–1814
|-
| [[Sarre'i (departemang)|Sarre]]
| Trèves
| [[Trier]]
1148. rida:
| 1801–1814
|-
| [[Doire'i (departemang)|Doire]]
| Ivrée
| [[Ivrea]]
1156. rida:
| 1802–1814
|-
| [[Marengo (departemang)|Marengo]]
| Alexandrie
| [[Alessandria]]
| 1802–1814
|-
| [[Pô (departemang)|Pô]]
| colspan="2" | [[Torino]]
| 1802–1814
|-
| [[Sésia (departemang)|Sésia]]
| Verceil
| [[Vercelli]]
| 1802–1814
|-
| [[Stura (departemang)|Stura]]
| Coni
| [[Cuneo]]
| 1802–1814
|-
| [[Tanaro (departemang)|Tanaro]]<ref name="e8xOf" group="b" />
| colspan="2" | [[Asti]]
| 1802–1805
|-
| [[ApenninsApenninsi (departemang)|Apennins]]
| colspan="2" | [[Chiavari]]
| rowspan="3" | [[Genova vabariik]]<ref name="TuJ4h" group="b" />
| 1805–1814
|-
| [[GênesGênesi (departemang)|Gênes]]
| Gênes
| [[Genova]]
1194. rida:
| 1805–1814
|-
| [[Arno (departemang)|Arno]]
| colspan="2" | [[Firenze]]
| rowspan="3" | [[Toscana suurhertsogkond]]<ref name="pdQVw" group="b" />
| 1808–1814
|-
| [[Méditerranée (departemang)|Méditerranée]]
| Livourne
| [[Livorno]]
| 1808–1814
|-
| [[Ombrone'i (departemang)|Ombrone]]
| Sienne
| [[Siena]]
| 1808–1814
|-
| [[Taro (departemang)|Taro]]
| Parme
| [[Parma]]
1216. rida:
| 1808–1814
|-
| [[Rooma (departemang)|Rooma]]<ref name="uBXKR" group="b" />
| colspan="2" | [[Rooma|Rome]]
| rowspan="2" | [[Kirikuriik]]
| 1809–1814
|-
| [[Trasimène'i (departemang)|Trasimène]]
| Spolète
| [[Spoleto]]
1242. rida:
| 1810–1814
|-
| [[SimplonSimploni (departemang)|Simplon]]
| colspan="2" | [[Sion]]
| [[Šveits]]
1278. rida:
| 1811–1814
|-
| [[Frise'i (departemang)|Frise]]
| Leuwarden
| [[Leeuwarden]]
1304. rida:
| rowspan="4" | [[Saksamaa]]
| [[Saksa-Rooma riik]]:
* [[Vaba riigilinn|Vaba]] [[Hansa Liit|Hansahansalinn]]linn [[Hamburg]]
* [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond]]
* [[Vaba riigilinn|Vaba]] [[Hansa Liit|Hansahansalinn]]linn [[Lübeck]]
| 1811–1814
|-
1313. rida:
| [[Bremen]]
| [[Saksa-Rooma riik]]:
* [[Vaba riigilinn|Vaba]] [[Hansa Liit|Hansahansalinn]]linn [[Bremen]]
* [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond]]
* [[Oldenburgi hertsogkond]]
1329. rida:
| 1811–1814
|-
| [[Lippe'i (departemang)|Lippe]]<ref name="iczUe" group="b" />
| Munster
| [[Münster]]
1346. rida:
| 1812–1813
|-
| [[MontserratMontserrati (departemang)|Montserrat]]
| Barcelone
| [[Barcelona]]
| 1812–1813
|-
| [[Sègre'i (departemang)|Sègre]]
| Puigcerda
| [[Puigcerdà]]
| 1812–1813
|-
| [[TerTeri (departemang)|Ter]]
| Gérone
| [[Girona]]
1374. rida:
|-
|colspan=6 style="width:200px"|{{viited|grupp=b|allikad=
<ref name="Holland">Enne saamist [[Bouches-du-Rhin]]i, [[Bouches-de-l'Escaut]]', [[Bouches-de-la-Meuse]]'i, [[Bouches-de-l'Yssel]]i, [[Ems-Occidental]]i, [[Frise'i (departemang)|Frise]]'i, [[Yssel-Supérieur]]i ja [[Zuyderzée]]' departemangudeks olid need territooriumid [[Hollandi Vabariik|Hollandi Vabariigis]], mis muudeti [[Nukuriik|nuku]]-[[Riigi õigusjärglus|järglasriigiks]], [[Bataavia Vabariik|Bataavia Vabariigiks]] (1795–1806), seejärel need territooriumid, mis ei olnud juba annekteeritud (kõik, välja arvatud esimesed kaks departemangu siin), muudeti koos [[Preisi kuningriik|Preisi]] [[Ida-Friisimaa|Ida-Friisi krahvkonnaga]] teiseks nukuriigiks, [[Hollandi Kuningriik|Hollandi kuningriigiks]].</ref>
<ref name="7NUS6">Kus Napoleoni departemang koosnes rohkem kui ühe riigi osadest, on loetletud kõik riigid.</ref>
<ref name="HeR3a">Territooriumid, mis olid [[Lõuna-Madalmaad|Austria MadalmaadMadalmaade]]e osad, olid ka [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] osad.</ref>
<ref name="X5lGS">[[Baseli piiskopkond]] oli Saksa piiskopkond, mitte segamini ajada külgneva [[Šveits]]i [[Basel (kanton)|Baseli kantoniga]].</ref>
<ref name="lBjbj">[[Veneetsia vabariik|Veneetsia vabariigi]] territooriumid kaotati Prantsusmaale, osast neist sai aastatel 1800–07 [[Seitsme Saare Vabariik]], mis oli nimeline [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] [[protektoraat]]. Pärast Prantsusmaa [[Illüüria provintsid]]e tekkimist sai nendest territooriumidest [[Suurbritannia]] protektoraat kui [[Joonia Saarte Ühendriik]].</ref>
<ref name="7GrWd">[[Maastricht]] oli [[Hollandi Vabariik|Hollandi Vabariigi]] ja [[Liège'i piiskopkond|Liège'i piiskopkonna]] [[kondomiinium]].</ref>
<ref name="e8xOf">6. juunil 1805 kaotati [[Liguuria vabariik|Liguuria vabariigi]] ([[Genova vabariik|Genova vabariigi]] [[Nukuriik|nuku]]-[[Riigi õigusjärglus|järglasriigi]]) anneksiooni tulemusel [[Tanaro (departemang)|Tanaro]] departemang ning selle territoorium jagati [[Marengo (departemang)|Marengo]], [[Montenotte'i departemang|Montenotte'i]] ja [[Stura (departemang)|Stura]] departemangudeu vahel.</ref>
<ref name="TuJ4h">Enne saamist [[ApenninsApenninsi (departemang)|Apennins]]'i departemanguksuks oli [[Genova vabariik]] muudetud [[Nukuriik|nuku]]-[[Riigi õigusjärglus|järglasriigiks]], [[Liguuria vabariik|Liguuria vabariigiks]].</ref>
<ref name="pdQVw">Enne saamist [[Arno (departemang)|Arno]] departemanguksuks oli [[Toscana suurhertsogkond]] muudetud [[Nukuriik|nuku]]-[[Riigi õigusjärglus|järglasriigiks]], [[Etruuria Kuningriik|Etruuria kuningriigiks]].</ref>
<ref name="uBXKR">[[Rooma (departemang)|Rooma]] oli aastani 1810 tuntud kui Tibre'i departemang.</ref>
<ref name="CE3mw">Enne saamist [[SimplonSimploni (departemang)|Simplon]]i departemanguksuks muudeti [[Valais' kanton|République des Sept Dizains]] revolutsiooniliseks République du Valais'ks (16. märts 1798), mis liidendati kiiresti (1. mail 1798) [[Nukuriik|nuku]]-[[Helveetsia vabariik]]i aastani 1802, kui sellest sai sõltumatu Rhodani vabariik.</ref>
<ref name="iczUe">Kuudel enne [[Lippe'i (departemang)|Lippe]]'i moodustamist olid [[Rees]]i ja [[Münster]]i ringkonnad [[Yssel-Supérieur]]'i osad, [[Steinfurt]]i ringkond oli [[Bouches-de-l'Yssel]]i osa ja [[Neuenhaus]] ringkond oli [[Ems-Occidental]]i osa.</ref>
}}
|}
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Departemang_(Prantsusmaa)"