Redaktsioon: 2. november 2019, kell 02:14 redigeeri Jyrgena (arutelu \| kaastöö) 20 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. november 2019, kell 02:15 redigeeri eemalda Jyrgena (arutelu \| kaastöö) 20 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
5. rida: Eesti kohtute praktika on kättesaadav [[Riigi Teataja]] vahendusel. Lihtsalt ligipääsetava kohtupraktika avaldamine annab kodanikele võimaluse tutvuda lahenditega. See edendab nii [[õigusteadus]]ega mitteseotud isikute kui ka [[jurist]]ide teadlikkust õigusvaldkondades.<ref>Justiitsminister Urmas Reinsalu ettekanne kohtunike täiskogul (09.02.2018), lk 6.</ref> Uue kohtupraktika kujundamine on kiirelt muutuvas ajas hädavajalik, vastu võetakse uusi [[seadus]]i ja praktika peab olema kooskõlas jõustunud õigusnormidega.<ref>''Ibid'', lk 1.</ref> [[Riigikohus]] avaldab seisukohti nii kohtupraktikate analüüsides kui ka kohtulahendites, kuid ainult viimases on arvamused õiguslikult siduvad.<ref>“Riigikohus – kohtupraktika analüüsid”. Riigikohus. Vaadatud 20.10.2019.</ref> [[Õigusriik\|Õigusriigi]] kohtupraktika sisaldab elulistes näidetes erinevatest seadustest kinnipidamist, mis ongi õigusnormide tegelik eesmärk, mitte lihtsalt nende teoreetiline sätestus. Just [[Euroopa Inimõiguste Kohus\|\|Euroopa Inimõiguste Kohtu]] praktika toel on demokraatia kujunenud selliseks, nagu see 21. sajandil on: tähtsal kohal peale paljude muude on erinevad inimestele suunatud vabadused, näiteks ~~[[sõnavabadus\|\|~~sõna-]] ja mõttevabadus. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika moodustab koos [[põhiseadus]]e ja [[Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon\|\|Euroopa inimõiguste konventsiooniga]] standardi, millega [[Eesti Vabariik\|\|Eesti Vabariigi]] kõrgeima kohtusüsteemi astmel asuv Riigikohus tuvastab [[inimõigus]]te rikkumisi.<ref>J. Laffranque. Euroopa Inimõiguste Kohus ja Eesti Õigus. Tallinn: Juura 2017, lk 11–17.</ref> === Kohtupraktika avalikustamine ===

Kohtupraktika: erinevus redaktsioonide vahel