Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
Teda köitis [[füüsika]], mistõttu läks ta õppima [[Zürich]]i polütehnilisse instituuti. Pärast kooli lõpetamist töötas ta assistendina sealsamas füüsikakateedris, hiljem samas valdkonnas [[Gießen]]is.
 
PerioodilAastatel [[1871]]–[[1873]] töötas Röntgen [[Würtzburgi Ülikool]]is, hiljem, aastal [[1874]],. aastal läks ta koos oma professori [[August Adolf Kundtom]]iga üle [[Strasbourgi Ülikool]]i. Seal töötas ta viis aastat lektorina, seejärel professorina. 1875 sai ta Wittenbergi Põllumajanduse Akadeemia professoriks.
 
Juba [[1879]]. aastal juhtis ta füüsikakateedrit Gießeni ülikoolis. Aastast 1888 oli ta Würzburgi Ülikooli füüsikakateedri eesotsas, aastal 1894 valiti ta selle ülikooli rektoriks.
Wilhelm Conrad Röntgen suri [[10. veebruar]]il [[1923]] [[vähk (haigus)|vähki]].
 
==Teadlaskarjäär==
==Karjäär==
Wilhelm Conrad Röntgen uuris kristallide püroelektrilisi omadusi ning tegi kindlaks elektriliste ja optiliste nähtuste suhte kristallides. Röntgen uuris [[magnetism]]i. Hiljem oli nendest uuringutest kasu [[Hendrik Lorentz]]ile, kes neid elektroonilise teooria tõestamisel kasutas.
 
===Kiirte avastamine===
Wilhelm Conrad Röntgen oli töökas inimene. Olles Würzburgi Ülikooli füüsikainstituudi juht, oli tal harjumus hilisööni oma laboris istuda. 8. novembril 1895, kui kõik tema assistendid olid koju läinud, jätkas Röntgen tööd. Taas lülitas ta sisse voolu katooditorus, mis oli musta paberi sisse mähitud. Baariumi plaatinatsüaniidi [[kristall]]id, mis ligidal vedelesid, hakkasid helendama. Teadlane katkestas voolu ja helendus lõppes. Seejärel lülitas ta voolu taas sisse ja kristallid, mis ei olnud toruga kuidagi seotud, hakkasid jälle helendama.