Taara: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
4. rida:
==Algupära==
[[File:Friedrich Robert Faehlmann by Nikolai Triik.jpg|thumb|Friedrich Robert Faehlmann, üks pseudomütoloogilise Taara loojatest]]
1840. ja 1850. aastatel eesti [[pseudomütoloogia]]le aluse pannud [[Friedrich Robert Faehlmann]] ja [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] väitsid, et [[Henriku Liivimaa kroonika]]s mainitud saarlaste jumal [[Tharapita]] on kajastus jumal Taarast, kes kuni kaasajani oliolevat rahva seas tuntud. Nad konstrueerisid eesti jumalate [[panteon]]i, kus Taara oli Faehlmanni käsitluses [[monoteism|monoteistlik]] peajumal. Faehlmanni ja Kreutzwaldi kõrval oli Taara-kuju loomisel suur roll ka [[Johan Lagos]]el, kes saatis neile mütoloogilisi materjale. Loodud süsteem olevat lähtunud [[rahvapärimus]]est.<ref>[[Ants Viires]] (1990). [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:113698/17593/page/116 Taara avita!]. [[Looming (ajakiri)|Looming]] 10, lk 1413–1414</ref>
 
[[Kristlus]]e-eelse mütoloogiaga tegelemine ning vanade jumalate otsimine ja leidmine oli tol ajal Euroopas moes.<ref name=Viires1414>Ants Viires 1990, lk 1414</ref> Ajaloolase [[Ea Jansen]]i arvates uskus Faehlmann siiralt, et muinaseestlastel pidi kindlasti olema arenenud vaimuelu ja usund, mida samamoodi pidi olema võimalik rekonstrueerida. Ärkamisaja [[rahvuslus|rahvuslikus]] mõttemaailmas ja kirjasõnas võeti selline Taara kiirelt omaks kui tõsiasi ja selles kahtlejaid oli vähe. Tänapäeva [[folklooriuurija]]te hinnangul on aga Faehlmanni [[müüt]]ilistes [[muistend]]ites rahvapärased tegelikult vaid üksikud motiivid.<ref name=Jansen808809>[[Ea Jansen]] (1998). [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:195576/143140/page/3 Muinaseesti Panteon: Faehlmanni müütide roll eestlaste rahvusteadvuses.] ''[[Keel ja Kirjandus]]'', nr 12, lk. 808–809</ref>