Adrakohus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
täiendatud |
|||
11. rida:
== Ajalugu ==
Mõisate asutamise intensiivsuse tõusuga 15. sajandil, kasvasid ka talupoegade koormised ning sellest tulenevalt ka elukohast põgenemine. Põgenemiste ärahoidmiseks ning põgenike püüdmiseks ja väljanandmiseks sõlmisid [[Tartu piiskop]], [[Kärkna klooster|Kärkna kloostri abt]] ja nende [[vasall]]id oletatatvasti juba [[1411]].
1453–1466. aastatel sõlmiti analoogne kokkulepe Eestimaa ja Vana-Liivimaa vasallide suurkokkutulekul. [[1482]].
Ordumeister [[Wolter von Plettenberg]] sõlmis [[1509]]. aastal adrakohtu kokkuleppe Tallinna kirikute ja [[Padise klooster|Padise kloostri]] abti ning ordu käsknike ja [[läänimees]]tega. Selle tulemusena seati ametisse Läänemaale üks ja Saaremaale kaks adrakohtunikku, nendest üks [[stift]]i ja teine ordu
Liivimaal asendati Haagkohtud [[Sillakohus|Sillakohtutega]] [[1668]]. aastal.
23. rida:
Peale Põhjasõda 1710. aastast oli adrakohus maapolitseikohus väiksemate tüliküsimuste lahendamiseks ja talupoegade kohta käivate väiksemate süü- ja tsiviilotsuste täideviimiseks.
Asehalduskorra ajal aastatel [[1783]]-[[1796]] adrakohtuniku amet ajutiselt kaotati, nende ülessandeid täitsid [[
Asehalduskorra lõppedes sai adrakohtunikust ainuisikuline maapolitsei võimukandja, kes ainult erandjuhtudel kaasas kaks oma ringkonna mõisnikku kaasistujateks. Adrakohtunike pädevus avardus tunduvalt alates 18.–19. sajandi vahetusel seoses talurahvarahutustega ja vastuvõetud uute talurahvaseadustega.
| |||