Ühepäevikulised: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 88.196.112.222 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Snuupo. Märgis: Tühistamine |
|||
27. rida:
Otsemaid pärast viljastamist lendab emane ühepäevikuline umbes meetri kõrgusel üle vee, heites munad, mõnedel juhtudel ka vastsed vette või kastavad tagakeha tipu vette, nii et kleepuvad munad sealt lahti tulevad. Tugeva vooluga kohtades laskuvad emased loomad vee alla ja kleebivad munad igasuguste veealuste esemete külge. Munad võivad paikneda nii üksikult kui kogumikena. Pärast munemist ühepäevikulised surevad. Ühepäevikuliste vastsed elavad vees ning hingavad tagakeha külgedel olevate lõpustega. Ka vastsete tagakeha tipul on sabaniidid. Enamik vastseid on röövtoidulised ning neil on tugevad lõuad. Mõnede ühepäevikuliikide vastsed on nii väikesed, et mahuksid sõrmeküüne alla, mõned jällegi sõrmeotsa suurused. Enamik ühepäevikuliste vastsetest on jõepõhjas hästi maskeerunud, sulades ümbritseva keskkonnaga täielikult kokku. Domineerivad värvitoonid on harilikult hallikaspruunid, oliivi- või vasekarva. Kohe pärast kestavahetust on ühepäevikulised enamasti piimjad. Mõned liigid on head ujujad, osa mitte. Viimaseid haarab veevool tihti endaga kaasa.
Vastsed elavad vees 2–3 aastat, vahetades selle aja jooksul paarikümnel korral kesta. Viimane vastsejärk – [[eelvalmik]] ehk neidis – ronib veest välja ning tõuseb lendu, et mõne minuti pärast uuesti kestuda, nüüd juba päris suguküpseks valmikuks. Mitte üheski teises putukaseltsis ei esine tiivuliste isendite kestumist. Kuna ühepäevikuliste valmikute eluiga on väga lühike, on nende koorumine ajaliselt ühtlustatud ning toimub korraga väga lühikese aja jooksul.ja vahepeal neile meeldib xd.
==Eestis leitud esindajad==
| |||