Klarnet: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Gisbert K (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
PResümee puudub
21. rida:
 
Tänapäeva klarneti otsene eellane on [[barokkmuusika]]s kasutatud [[plokkflööt]]i meenutav ''[[chalumeau]]''. Sellel oli ühe keelega huulik ja silindriline ava. Registrivõti puudus, mistõttu pilli ulatus oli piiratud poolteise [[oktav]]iga. Sellel oli 8 auku sõrmede jaoks pluss kaks sõrmist kahe kõrgeima noodi jaoks. Erinevalt tänapäevast asetati keel vastu ülahuult.
[[Pilt:Leitner+Kraus 410 320.png|thumb|left|220px|Klarneti Boehmi süsteemi ja Saksa süsteemi klarnet]]
[[18. sajand]]il ehitati üks sõrmistest ümber registrivõtmeks. Niimoodi valmiski esimene klarnet. Selle leiutamise au omistatakse tavaliselt saksa pillimeistrile [[Johann Christoph Denner]]ile, kuigi mõned peavad leiutajaks tema poega Jakob Dennerit. See muusikariist mängis eriti hästi keskmise kõrgusega helisid, andes valju ja terava heli, nii et talle anti nimeks ''clarinetto'', mis [[itaalia keel]]es tähendab väikest [[trompet]]it.
 
30. rida:
[[Mozart]]i ajal oli klarnetil juba 5 sõrmist. Mozart hindas klarnetit väga, pidas selle häält kõige lähedasemaks inimkeelele ja kirjutas klarnetile palju muusikat. Osalt Mozarti tööde tõttu oli [[Beethoven]]i ajaks klarnet juba üldtunnustatud orkestripill.
 
Järgmine suur leiutis klarneti ajaloos oli tänapäevani kasutatav nahaga kaetud klapipadja leiutamine. Enne seda katsid heliavasid viltpatjadega klappidklapid. Need lasksid õhku läbi ja sellepärast oli nende arv vaja hoida võimalikult väiksena. Niimoodi oli klarnet üsna piiratud, sest puhtalt sai mängida ainult üksikuid toone. Aastal [[1812]] leiutas [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu klarnetist ja leiutaja [[Iwan Müller]] uut tüüpi klapid, mis olid kaetud naha või kala ujupõiega. Need olid täiesti õhutihedad. See võimaldas sõrmiste ja arvu tunduvalt suurendada. Ta konstrueeris uut tüüpi klarneti, millel oli 7 sõrmeava ja 13 sõrmist. See lubas mängida ükskõik milliselmillise sõrmisega peaaegu ühesuguse kergusega. Mülleri klarnetit täiustati [[19. sajand]]il pisut ja see levis kiiresti üle maailma.
 
Klarneti muutis selliseks, nagu seda tänapäeval enamikus maades tuntakse, [[Hyacinthe Klosé]] [[1839]]. Ta paigutas sõrmised ja augud pillil niimoodi ümber, et neid oleks lihtsam sõrmitseda. See oli inspireeritud [[Boehmi süsteem]]ist, mille oli leiutanud [[Theobald Boehm]], kes seda kasutas [[flööt]]idel. Klosé oli Boehmi leiutisest nii vaimustuses, et nimetas enda süsteemi tema järgi, ehkki klarnetitel ja flöötidel on sõrmiste ja aukude paigutus erinev.