Klarnet: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
21. rida:
Tänapäeva klarneti otsene eellane on [[barokkmuusika]]s kasutatud [[plokkflööt]]i meenutav ''[[chalumeau]]''. Sellel oli ühe keelega huulik ja silindriline ava. Registrivõti puudus, mistõttu pilli ulatus oli piiratud poolteise [[oktav]]iga. Sellel oli 8 auku sõrmede jaoks pluss kaks sõrmist kahe kõrgeima noodi jaoks. Erinevalt tänapäevast asetati keel vastu ülahuult.
[[Pilt:Leitner+Kraus 410 320.png|thumb|left|220px|
[[18. sajand]]il ehitati üks sõrmistest ümber registrivõtmeks. Niimoodi valmiski esimene klarnet. Selle leiutamise au omistatakse tavaliselt saksa pillimeistrile [[Johann Christoph Denner]]ile, kuigi mõned peavad leiutajaks tema poega Jakob Dennerit. See muusikariist mängis eriti hästi keskmise kõrgusega helisid, andes valju ja terava heli, nii et talle anti nimeks ''clarinetto'', mis [[itaalia keel]]es tähendab väikest [[trompet]]it.
30. rida:
[[Mozart]]i ajal oli klarnetil juba 5 sõrmist. Mozart hindas klarnetit väga, pidas selle häält kõige lähedasemaks inimkeelele ja kirjutas klarnetile palju muusikat. Osalt Mozarti tööde tõttu oli [[Beethoven]]i ajaks klarnet juba üldtunnustatud orkestripill.
Järgmine suur leiutis klarneti ajaloos oli tänapäevani kasutatav nahaga kaetud klapipadja leiutamine. Enne seda katsid heliavasid viltpatjadega
Klarneti muutis selliseks, nagu seda tänapäeval enamikus maades tuntakse, [[Hyacinthe Klosé]] [[1839]]. Ta paigutas sõrmised ja augud pillil niimoodi ümber, et neid oleks lihtsam sõrmitseda. See oli inspireeritud [[Boehmi süsteem]]ist, mille oli leiutanud [[Theobald Boehm]], kes seda kasutas [[flööt]]idel. Klosé oli Boehmi leiutisest nii vaimustuses, et nimetas enda süsteemi tema järgi, ehkki klarnetitel ja flöötidel on sõrmiste ja aukude paigutus erinev.
|