'''Nõiaks''' türil elab ka üks nõid käib 7.a klassis nimi on tal Lorete MustPesu. Teda kutsutakse ka pesulauaks
'''Nõiaks''' türil elab ka üks nõid käib 7.a klassis nimi on tal lorete[[teadmine|teadmiste]], [[oskus]]te ning eriliste võimete või sidemete abil mõjutada [[Maailm (filosoofia)|maailma]] ja seda valitsevaid [[jõud]]e. Eri rahvaste [[usund]]id seletavad nõidade, [[šamaan]]ide, [[manatark]]ade, [[võlur]]ite, [[teadmamees]]te, [[posija]]te, [[ravitseja]]te jts võimete allikaid ja olemust erinevalt.
[[Nõidus]]t seostatakse tänapäeval enamjaolt ebausuga ning põhjendatakse uskumisega [[maagia|maagilistesse]] jõududesse ja nende inimliku mõjutamise võimalikkusse.
[[Ristiusk]] suhtub nõidusse taunivalt ning peab nõidade nõiavõimete allikaks tavaliselt ühendust [[saatan]]aga. [[keskaeg|Keskajal]] kasutati kristlikus Euroopas mitmesuguseid meetodeid nõidade tuvastamiseks. Kuna nõidumine oli karistatav ilmaliku või kirikliku seadustiku alusel, peeti nõidade üle kohtuprotsesse (vt [[nõiajaht]], [[nõiaprotsessid]]), mille süüdimõistva tulemuse korral nõidu sageli hukati. Eestis põletati esimene nõid väidetavalt 1588. aastal. Hukatud nõidade arvu hinnangud eri allikais kõiguvad väga laialt.
Muinasjuttude ja nendest mõjutatud ilukirjanduse, filmide jms põhjal on [[popkultuur]]is välja kujunenud ettekujutus nõiast, kes kannab teravatipulist kübarat, loeb salapäraseid nõiaraamatuid, keedab katlas nõiarohtusid ja lendab luua seljas ning kelle seltsilisteks on [[must]] [[kass]], vares, öökull või kärnkonn. Head ja kurjad nõiad on mitmete populaarsete lasteraamatute peategelasteks.
