Oletatavad vanimad on jooginõumaterjalid inimese enda pihkude järel on [[taim]]eosad, nagu [[lehed]], [[puukoor]] või [[viljad]]e kestad, või loomse päritoluga materjalidest [[Merikarp|merekarbid]] ning [[nahk]], arvatavasti olid varakult kasutusel ka [[Puit|puidust]] õõnestatud nõud. [[Keraamika]], sealhulgas jooginõud, ilmub esmalt umbes 5000 a eKr [[Mesopotaamia]]s (Eesti ala vanimad keraamilised söögi- ja jooginõud pärinevad [[nöörkeraamika kultuur]]ist 3000. aasta paiku eKr). Metallide kasutuselevõtuga hakati ka nõusid tegema [[metall]]ist, kuid enamasti olid need haruldased kultus- või luksusesemed. Juba [[Pronksiaeg|pronksiajal]] kasutatakse ka [[sarv]]est tehtud [[joogisarv]]e, mis näiteks [[Kaukaasia]]s ning [[Germaanlased|germaanlaste]] aladel levis laialt.
Läbi ajaloo ja kuni tänapäevani on suurem osa jooginõusid keraamilised ([[portselan]], [[fajanss]], [[kivikeraamika]]) või metallist ([[kuld]], [[hõbe]], [[tina]], [[uushõbe]], [[teras]]plekk vm). Alates Vana-Roomast on jooginõusid tehtud ka [[klaas]]ist. Alates 20. sajandist ilmuvad uue jooginõude materjalina [[plastik]]ud ja vedelikukindlaks muudetud [[papp]].
