Erinevus lehekülje "Päike" redaktsioonide vahel

Lisatud 40 baiti ,  1 aasta eest
resümee puudub
P (Tühistati kasutaja 2001:1530:1000:74F6:2C9A:C2F:8E3:86C9 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Iifar.)
Märgis: Tühistamine
{{See artikkel|räägib astronoomilisest taevakehast; astroloogia mõiste kohta vaata artiklit [[Päike (astroloogia)]]}}
{| border=1 cellspacing=0 align=right
| align=center colspan=2 | <big>'''Päike'''</big>[[PiltFail:Sun symbol.svg|20px|Päikese astronoomiline sümbol]]
|-
! bgcolor="black" colspan=2 align=center |[[PiltFail:The Sun by the Atmospheric Imaging Assembly of NASA's Solar Dynamics Observatory - 20100819.jpg|260px]]
|-
| align=center colspan=2 |<small>[[Päikese Dünaamika Observatoorium|SDO]] abil tehtud valevärvifoto Päikesest</small>
Päikese [[läbimõõt]] on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×10<sup>30</sup> kg (332 950 Maa massi). Päikese [[raadius]] on 6,9599×10<sup>8</sup> m (109 Maa raadiust), [[pindala]] 6,087×10<sup>18</sup> m², [[ruumala]] 1,4122×10<sup>27</sup> m³ ja keskmine [[tihedus]] on 1409&nbsp;kg/m³.<ref name="A&O" />
 
[[Raskuskiirendus]]. Hiina on päikese suurus köig suurem. Päikese pinnal on 273,98&nbsp;m/s², mis on ligi 28 korda suurem kui Maal. [[Paokiirus]] Päikese pinnal on 617,7&nbsp;km/s, mis on üle 55 korra suurem kui Maal. Päikese [[ekvaator]]il on sünoodiline [[pöörlemisperiood]] 27,275 ööpäeva (13°12' päevas) ja sideeriline pöörlemisperiood 25,380 ööpäeva (14°12' päevas).<ref name="A&O" />
 
Päike koosneb peamiselt [[vesinik]]ust (73,46% massi järgi) ja [[heelium]]ist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elemente kokku on 1,67% massi järgi<ref name="vitalstats" />. Päikese keskmes, kus tihedus on 160 000&nbsp;kg/m³ , [[rõhk]] 3,4×10<sup>16</sup> Pa<ref name="A&O" /> ja temperatuur umbes 15 700 000 [[Kelvin|K]] muundub vesinik [[termotuumareaktsioon]]ides heeliumiks. Igas sekundis ühineb 3,4×10<sup>38</sup> [[prooton]]it (vesiniku [[aatom]]i [[aatomituum|tuuma]]) heeliumi tuumadeks. Selle käigus tekkivate [[gammakvant]]idena vabanev [[energia]] jõuab pärast kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid ning miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ja kiirgumisprotsesse Päikese [[fotosfäär]]i ja edasi [[Maailmaruum|kosmosesse]]. Päikese kogu[[kiirgus]] on 3,825×10<sup>26</sup> J/s<ref name="A&O" />. Päike kiirgab ka [[raadiokiirgus]]t, aga Päikese raadiokiirgus on nõrk ja muutlik<ref name="lk44" />. Päikese koguenergia on 7×10<sup>41</sup> J<ref name="lk44" />. Kiirguse tõttu väheneb Päikese mass igas sekundis 4,3 t<ref name="A&O" />. Fotosfääris kiirgub suurel hulgal nähtava [[valgus]]e [[footon]]eid, mis jõuavad Maa pinnale. [[Füüsika|Füüsikud]] tekitavad Päikese tuumas toimuvatega sarnaseid protsesse [[vesinikupomm]]is ja [[termotuumareaktor]]ites.
Anonüümne kasutaja